Järgmise aasta algusest hakkab täismahus kehtima riigiteenijate uus palgasüsteem, mis toob kõrgetele riigiteenijatele üle 20% palgatõusu.
Uue palgasüsteemi rakendumisega on arvestatud järgmise aasta riigieelarve eelnõus, kirjutab
Postimees.
Suurim, 30% palgatõus ootab peaministrit. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku palk tõuseb uuest aastast 22, ministritel, riigikontrolöril, õiguskantsleril, riigisekretäril ja kantsleritel 21 ning presidendil kolm protsenti.
Ainsana kaotab palgas riiklik lepitaja, kelle senine palk 2933 on tulevast aastast kaks protsenti väiksem ehk 2860 eurot.
Näiteks tõuseb presidendi palk praeguselt 5049 eurolt 5200 eurole, sama palju kui president, hakkab saama ka peaminister senise 3999 euro asemel.
MInistrid, riiigikontrolör, õiguskantsler ja riigisekretär hakkavad saama kuus 4420 eurot (seni 3666 eurot), kantslerite kuusissetulek tõuseb seniselt 3299 eurolt 3978 eurole.
Rahandusministeerium täpsustas, et kõrgemate riigiteenijate palgad lähtuvad seadusest, mille rakendumist on osa ametikohtade puhul korduvalt edasi lükatud. Riigikogulastele rakendus seadus 2012. aastal ning kohtunikele selle aasta juulist. Valitsuse liikmed vähendasid oma palka 2008. aastal ning see on olnud külmutatud sellest ajast saati.
Lähemalt loe tänasest
Postimehest.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ettevõtjad planeerivad järgmise aasta eelarvesse palgakulu kasvu, kuid uute töötajate värbamisele rõhku ei panda.
Rahandusminister Jürgen Ligi ütles riigikogule tuleva aasta eelarvet esitledes, et iga riigieelarve tähtsaim küsimus on tema konservatiivsus ja jätkusuutlikkus ning need on eelarves tagatud.
Ettevõtjana vajan keskkonda, kus ettevõtlusega tegeleda. Olen nõus maksma riigile makse, et see keskkond säiliks, et see ei muutuks ebamõistlikult koormavaks ning et riigiteenistujal ei tekiks kiusatust hakata otsima lisavõimalusi minu ettevõtlusega teenitud tulu veel kord kuidagi ümber jagada, kirjutab LPP Retail Estonia OÜ juhatuse esimees Hendrik I. Pass.
Riigikogu liikme Eiki Nestori hinnangul pole Reformierakonnal "riigi odava pidamise poliitikaga" enam pikka pidu ning see võib neile kalliks maksma minna.
Tarkvaraarendajale Merada on turvalisuse tagamine ühtviisi oluline nii uue tarkvara kirjutamisel kui ka küberrünnaku ohu minimeerimisel oma ettevõttele. Viimase jaoks tehakse koostöös Teliaga regulaarselt turvanõrkuste kontrolli.