AS Nõo Lihatööstuse juht Toomas Kruustük nentis, et ettevõte on ohver ja kujunenud olukorras ei saa nemad enam kedagi usaldada.
Nõo Lihatööstuse vorstist leiti Lätis võetud proovide tulemusel hiljuti hobuseliha. Ettevõte teatas seejärel Eesti veterinaar- ja toiduametile, et vorstides kasutatud veiselihapartii osteti Ungari ettevõttelt Co & Co Kft. Oma äripartneri Co & Co kohta Kruustük aga selgitusi anda ei soovinud, sest puuduvad kindlad tõendid hobuseliha sattumise kohta Nõo tootesse. "Seetõttu me ei pea praegu võimalikuks näidata näpuga konkreetsetele süüdlastele," teatas ta. Kruustük jättis näiteks vastamata, kuidas saadi ettevõttega Co & Co äripartneriks ning kellega on sellest ettevõttest täpsemalt asju aetud.
Samuti ei soovinud ta avaldada infot teiste välistarnijate kohta, kuna need tarnijad võivad sattuda hobuselihapettuse konteksti. "Neid näiteid on toiduainetetööstuses küllalt, kus pärast esimese kahtluse ilmnemist lüüakse keegi kohe risti ning hiljem selgub, et täiesti alusetult," nentis Kruustük. Ta lisas, et pärast Läti veterinaarametilt hobuseliha kahtluse saamist võttis ettevõte ka ise oma toodete kontrollimiseks täiendavalt seitse proovi, mis kõik osutusid puhtaks.
"Kuigi Eesti veterinaaramet on oma uurimise lõpetanud, ei ole meile siiani täpselt teada, millest oli tingitud hobuseliha väidetav sattumine Lätti saadetud tootesse," teatas Kruustük.
Loe pikemalt neljapäevasest Äripäevast.
Seotud lood
Menetlus kevadel hobuselihaskandaali sattunud Nõo Lihatööstuse suhtes lõppes, kuid hobuseliha teadliku kasutamise kahtlus on endiselt õhus.
Põllumajandusministri Helir-Valdor Seederi sõnul on väga raske välja selgitada, kui teadlik täpselt Nõo Lihatööstus sellest oli, et talle hobuseliha tarniti.
Ehkki Nõo Lihatööstus kinnitas, et hobuseliha sisaldanud ja Läti turule toodetud vorsti Eestis ei müüdud, oli eile Tallinna Keskturul lätikeelsete etikettidega vorst Parmesan siiski müügil.
Nõo Lihatööstuse juhataja Toomas Kruustüki sõnul tuli Läti Veterinaarameti teade, et nende Parmesani vorstist leiti hobuseliha, neile halva üllatusena.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”