1Partner Kinnisvarabüroo juht ja omanik Martin Vahter rääkis Äripäeva Palgafoorumil, et tulemuspalk ei ole ettevõtjale sugugi nii lihtne kui arvata võiks.
„Tulemuspalk ei ole ettevõtjale nii lihtne kui võiks arvata. Ettevõtjale kaasnevad suured kulud enne kui töötaja kasumlikuks muutub,“ ütles Vahter.
Ta lisas, et isegi kui inimese peale ei kulutata palgana ühtegi senti on temaga seonduvad kulud, nagu näiteks reklaamid, büroo rent jms siiski suured. Kulud on 1Partenr töötajatele teada. Vahter rääkis, et raha, mis ettevõttesse tuleb, korjavad suuresti just maaklerid ühe kaupa kokku. Et jagamine oleks aus, peab ta ettevõtjana töötajatele selgitama, miks me kulud selliselt jagame. Tulud ja kulud võetakse ette ning arutatakse läbi kuidas need tulud viisakalt ära jagatakse.
Tulemuspalk viib Vahteri sõnul vallandamisvestlused ja vähendab töötajate vahelist kadedust. „Kui see neile see töö ei sobi, siis nad lahkuvad ise,“ rääkis Vahter. Ta lisas, et kümne aastase kogemuse juures on töövaidluskomisjoni käia vaid kahel korral.
Inimeste töötasud erinevad ettevõttes 5-10 korda. Vahteri sõnul sellega lepitakse ja see motiveerib madala tasu saajaid rohkem pingutama.
Seotud lood
Kommunikatsioonibüroo Powerhouse omanik Janek Mäggi märkis tänasel Äripäeva palgafoorumil, et palk on alati ebaõiglane.
Äripäev tunnustab ettevõtjaid, kes on üle saanud iganenud arusaamast, et palgast avalikult rääkimine on tabu, ning julgevad töötasu suuruse üle arutleda nii oma töötajate kui ajakirjandusega. Avatus palgateema puhul on suurepärane, kuid siiani vähekasutatud võimalus ka endale kiiremini ja paremaid töötajaid leida.
Fujitsu Estonia tarkvara osakonna juht Marek Sokk rääkis tänasel Äripäeva palgafoorumil, et palgasurve ei ole firmale oht, ent lisaks palgale tuleb tööandjal jälgida, et töötajal oleks piisavalt väljakutseid ning arenguvõimalusi.
Saajose juhatuse esimees Jaan Allem rääkis täna Äripäeva Palgafoorumil, et palgatõusu võimaldamiseks peab ettevõte kogu aeg muutuma, ja muutus peab algama juhist.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.