Tallinna-Helsingi tunneliprojekti tegi esimese sammu

Tallinn, Helsingi ning Harju maavalitsus kuulutasid ühisprojektis Talsinkifix täna välja kahe pealinna vahelise püsiühenduse tasuvusuuringu eeluuringu hanke. Eeluuringu eesmärgiks on anda esialgne hinnang küsimustele, kas ja millistel tingimustel on püsiühendus otstarbekas luua. Hanke maksumus on 100 000 eurot, millest 85 protsenti tasuks Euroopa Liit. Tallinn investeerib hankesse 4005, Helsingi 6597 ja Harju maavalitsus 4089 eurot. Hankesse panustab 300 eurot ka Taani arengufond Fonden Femern Belt Development.

Harju maavanema Ülle Rajasalu sõnul on Tallinna-Helsingi püsiühendusest kaua räägitud, kuid siiani pole tehtud ühtegi teaduslikku uuringut, mis selgitaks välja, kas projekt üldse ongi reaalselt tehtav ja sotsiaal-majanduslikult põhjendatav. Rajasalu lisas, et kui kunagi lähebki tunneli või silla ehitamiseks, seotaks projekt kindlasti ka Rail Balticu raudteeühendusega, mis praeguste plaanide järgi peaks valmima aastaks 2024. „Teisiti polekski võimalik,“ ütles Rajasalu. „Ka Soome tahab oma saareriigi staatusest pääseda. Nende areng ei ole seotud põhja, lääne või idaga, vaid ainult lõunaga. Soomlased on väga huvitatud Rail Balticust,“ lisas ta.

Ühendus tuleb

Rajasalu sõnul ei ole praegu veel tunneli, silla või nende kahe ühenduse ehitamiseks veel tehnoloogiatki, ent loodetavasti areneb see piisavalt kiiresti. Tema sõnul tuleb ühel hetkel püsiühendus kahe pealinna vahele niikuinii, kulugu selleks kasvõi paarkümmend aastat. „Kui me praegu neid alguse samme ei tee, siis ei tulegi seda kunagi,“ ütles Rajasalu.

Rajasalu lisas, et ka la Manche'i tunnel Inglismaa ja Prantsusmaa vahel kõlas paljudele alguses utoopiana. „Kaks kümnendit hiljem on projekt ennast aga ära tasunud ja on tulutoov ettevõte,“ ütles ta, lisades, et kindlasti tasuks tulevikus ka Tallinna-Helsingi püsiühenduse loomine end rahaliselt.

Tallinna linnasekretär Toomas Sepp on kindel, et ühendus pealinnade vahele ehitatakse. Tema sõnul saavad sellised suured projektid olla ainult avaliku sektori eestvedamisel. „Võime võrrelda enda tunnelit la Manche'iga, kuid meie elanikkonda ja veostemahtu arvestades on Tallinna-Helsingi tunneli äratasumise küsimused hoopis teises mastaabis,“ märkis ta. „Tasuvusuuring kindlasti näitab, kui palju peaksid riigid ja omavalitsused peale maksma, et projekti käsile saaks võtta.“

Hind on suurim küsimus

Soome transpordiagentuuri esindaja Juhani Tervola märkis, et projekti tasuvuse üle võibki juurdlema jääda, keegi seda ennustada niikuinii ei saa. „Kui 20 aastat tagasi oleks keegi minult küsinud, mida arvan Rail Balticu ideest, siis ma oleksin naernud. Nüüd on see aga reaalsus,“ märkis ta. Trevola sõnul on suurimaks küsimuseks projekti maksuvus. „Kui ilmneb, et summa läheb liiga ulmeliseks, siis jääb asi katki,“ märkis ta. Tema sõnul tuleb aga rohkem mõelda kõikidele uutele võimalustele, mida püsiühendus võib luua.

Harju maavalitsuse projektijuhi Kaarel Kose sõnul on tasuvusuuringu eeluuringu hanke esitamiseks aega 37 päeva hanke väljakuulutamise hetkest. Töödega loodetakse alustada juunis ja esimesi uuringutulemusi oodatakse juba septembriks. „Kui kõik läheb ootuspäraselt, saame järgmise aasta jaanuaris konkreetsetest tulemustest ja edasistest plaanidest rääkida,“ ütles Kose.

Eestis on võimaliku tunneli alguspunktiks peetud Viimsit, kuid Soomes pole veel konkreetsest asupaigast räägitud. Helsingin Sanomat kirjutas, et Soomel on võimalikke lähtepunkte kolm:

Porkkala, mis oleks kasulikuim kaubaveoksHelsingi kesklinn, mis on mugavaim reisijateleVuosaari, mis sobib mõlemale

Tunneli pikkus oleks pisut üle 80 kilomeetri ja rongiga läbiks selle vahemaa umbes 45 minutiga.

Helsingist Tallinna liigub aastas umbes 260 000 veoautot ja 7,5 miljonit reisijat. Kose sõnul liikles Tallinna-Helsingi vahel möödunud aastal 9,2 miljonit inimest.