Rajasalu sõnul ei ole praegu veel tunneli, silla või nende kahe ühenduse ehitamiseks veel tehnoloogiatki, ent loodetavasti areneb see piisavalt kiiresti. Tema sõnul tuleb ühel hetkel püsiühendus kahe pealinna vahele niikuinii, kulugu selleks kasvõi paarkümmend aastat. „Kui me praegu neid alguse samme ei tee, siis ei tulegi seda kunagi,“ ütles Rajasalu.
Rajasalu lisas, et ka la Manche'i tunnel Inglismaa ja Prantsusmaa vahel kõlas paljudele alguses utoopiana. „Kaks kümnendit hiljem on projekt ennast aga ära tasunud ja on tulutoov ettevõte,“ ütles ta, lisades, et kindlasti tasuks tulevikus ka Tallinna-Helsingi püsiühenduse loomine end rahaliselt.
Tallinna linnasekretär Toomas Sepp on kindel, et ühendus pealinnade vahele ehitatakse. Tema sõnul saavad sellised suured projektid olla ainult avaliku sektori eestvedamisel. „Võime võrrelda enda tunnelit la Manche'iga, kuid meie elanikkonda ja veostemahtu arvestades on Tallinna-Helsingi tunneli äratasumise küsimused hoopis teises mastaabis,“ märkis ta. „Tasuvusuuring kindlasti näitab, kui palju peaksid riigid ja omavalitsused peale maksma, et projekti käsile saaks võtta.“
Hind on suurim küsimus
Soome transpordiagentuuri esindaja Juhani Tervola märkis, et projekti tasuvuse üle võibki juurdlema jääda, keegi seda ennustada niikuinii ei saa. „Kui 20 aastat tagasi oleks keegi minult küsinud, mida arvan Rail Balticu ideest, siis ma oleksin naernud. Nüüd on see aga reaalsus,“ märkis ta. Trevola sõnul on suurimaks küsimuseks projekti maksuvus. „Kui ilmneb, et summa läheb liiga ulmeliseks, siis jääb asi katki,“ märkis ta. Tema sõnul tuleb aga rohkem mõelda kõikidele uutele võimalustele, mida püsiühendus võib luua.
Harju maavalitsuse projektijuhi Kaarel Kose sõnul on tasuvusuuringu eeluuringu hanke esitamiseks aega 37 päeva hanke väljakuulutamise hetkest. Töödega loodetakse alustada juunis ja esimesi uuringutulemusi oodatakse juba septembriks. „Kui kõik läheb ootuspäraselt, saame järgmise aasta jaanuaris konkreetsetest tulemustest ja edasistest plaanidest rääkida,“ ütles Kose.
Eestis on võimaliku tunneli alguspunktiks peetud Viimsit, kuid Soomes pole veel konkreetsest asupaigast räägitud. Helsingin Sanomat kirjutas, et Soomel on võimalikke lähtepunkte kolm: