"Helsingi-Tallinna vahele tunnel"

„Ma olen suur Eesti patrioot, aga siiski pessimistlik Eesti tuleviku asjus,“ tunnistas Helenius. „Tunneli idee pole küll uus, sellest on palju räägitud, aga ma ei saa aru, miks seda pole tehtud põhiliseks eesmärgiks. Iga kord, kui ma sellest eestlastega räägin, ütlevad nad, et see pole mingi tõsine asi. Aga kui järele mõtlevad, siis leiavad, et see jutt polegi loll.“

„Eestis kujutatakse ekslikult ette, et kõik maailmas hoolivad Eestist,“ rääkis Helenius. „Robbie Williams käib Eestis ja ütleb intervjuus, et armastab Eestit, aga nädal hiljem ta ju ei mäletagi, et käis siin.“ Eestil on Heleniuse sõnul neli nõrkust: ta on väga väike, ei ole suuri keskusi, pole kapitali (ei raha ega inimeste mõttes) ning pole häid ühendusi.

„Suuri keskusi ei ole, aga innovatsioon toimub suurtes keskustes,“ rääkis Helenius. „Meil ei ole kapitali, aga ilma selleta on raske kasvada. Ka füüsilist kapitali on vähevõitu. Meil ei ole küllalt kvalifitseeritud spetsialiste, eriti IT-spetsialiste. Tuua tööjõudu Eestisse välismaalt on raske, sest siia on raske tulla: Eesti on kaugel, ei ole häid maantee- ja raudteeühendusi maailmaga. Isegi lennukiga on siia raske tulla, tean seda oma kogemusest."

Eesti tugevus on Heleniuse sõnul aga hea ettevõtluskliima. „Eesti ei ole madala maksukoormusega riik, aga ettevõtte tulumaksumäär on sobiv,“ sõnas ta. „Riskid, mis seotud uute töötajate palkamisega, on madalamad kui mujal maailmas.“

Tööjõukvaliteet on Heleniuse sõnul samuti väga hea. „Eesti haridustase ja töötajate oskused, sh keeleoskus on väga head, eriti arvestades, et 20 aastat tagasi oli Eesti veel Nõukogude Liidu osa. Väga hea alus IT-oskuste suurendamiseks, tegemist on haritud elanikkonnaga.“ Helenius tõstis esile ka vähest korruptsiooni ja skandinaavialikku suhtumist töösse. Samuti on hea asukoht, seda Eesti kuigi hästi ära ei kasuta.

Helsingi-Tallinna tunnel tooks Heleniuse sõnul kaasa ka mõtlemise muutuse. „See tunnel on Eesti jaoks kõige olulisem asi, mis muudab Eesti arengu parameetreid,“ veenis Helenius publikut. Ta tõi eeskujuks Malmö-Kopenhaageni silla, mis avati aastal 2000. Varem, 1980ndail, oli Malmö tema sõnul mahajäänud piirkond. Sild ühendas Malmö palju rikkama ja arenenuma Kopenhaageni piirkonnaga ja asjad hakkasid muutuma ka Malmös. Piirkond on tihedalt lõimunud ja Heleniuse sõnul üks kiiremini arenenud piirkondi maailmas.

Kõige tähtsam saavutus oleks tööjõu integratsioon. „Saab käia Tallinnast Helsingisse tööle, ilma et peaks sinna kolima,“ selgitas Helenius. „Lihtsam on spetsialiste ligi meelitada, saame kasutada Soome spetsialiste. Eesti teenuste sektor võiks olla aktiivne ka Soomes. Sisseränne Soomest võiks Eesti majandust positiivselt mõjutada.“

Millegipärast on asjast rohkem huvitatud olnud Soome, märkis Helenius, kuigi kasu võiks sellest rohkem saada Eesti.

Ettekande lõppedes tekkis diskussioon Heleniuse ja Tallinki juhi Enn Pandi vahel, viimane suhtus Helsingi-Tallinna tunneli rajamise ideesse väga skeptiliselt. Publiku sümpaatia kaldus siiski Heleniuse poole.

Täismahus ettekanded konverentsilt ilmuvad homme Äripäeva paberlehes.