Valitsus kaalub lubada välisettevõtjatel tegutseda Eestis ilma kohaliku pangakontota.
- Justiitsminister Urmas Reinsalu näeb võimalust välisettevõtjatele vastu tulla. Foto: TAIRO LUTTER
Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles tänasel valitsuse pressikonverentsil, et valitsus arutas välismaalastest ettevõtjate Eestis pangakonto avamise probleemi lahendamiseks äriseadustiku muutmist.
Reinsalu märkis, et praegu on osaühingu tavamenetluses asutamiseks nõutav, et ettevõte avaks konto Eesti krediidiasutuses, kuid tegelikkuses on rahapesureeglid selle õigustatult raskemaks muutnud. Tema sõnul on pankadel mitteresidentidest klientide puhul keeruline täita põhimõtte "tunne oma klienti" nõudeid.
„Seega on majandusministeeriumi hinnangul tekkinud reaalne probleem, et välismaal asuvad isikud eelistavad takistuste vältimiseks asutada äriühingud mõnes muus riigis,“ tõdes Reinsalu.
Reinsalu sõnul leidis valitsus pärast pikka arutelu, et ilma finantsjärelevalve reegleid lõdvendamata oleks võimalik kasutada äriühingu nimel maksekontot, mis on avatud ükskõik millises muus Euroopa majanduspiirkonna lepinguriigis asutatud krediidi- või makseasutuses. Ta lisas, et kuna ka teised Euroopa riikide krediidiasutused peavad paratamatult reegleid täitma, loeksid seal avatud kontod ka Eesti äriõiguse mõttes. "On ilmselge, et Rootsi pangad tunnevad Rootsis elavat klienti ja Saksa pangad Saksamaal elavat klienti ja nõnda edasi. See ei ole üle maakera nii, vaid see on piiratud Euroopa riikidega.“
Ilma kontota ei tule siia ka investeeringuid
Äripäev kirjutas täna, et Civitta ja Soraineni koostöös valminud kapitalituru uuringus selgub, et kuna mitteresidentide jaoks on pangakonto ning väärtpaberikonto avamine Eestis keeruline, muudab see meie ettevõtetesse investeerimise keeruliseks.
Civitta ning Sorainen pakuvad välja, et luua võiks deposiidikonto süsteemi, millel on piiratud funktsionaalsus ning mis omakorda välistaks vajaduse väärtpaberikontot üldse omada. Ühe võimaliku lahendusena pakuvad uuringu autorid välja ka hoolsuskohustuse kontseptsiooni loomist, mida turul osalejad peaksid järgima, et riske vähendada. Selged juhised oleksid mugavamad ka pankadele, kes riske hindavad.
Kolmanda tegevusena pakuvad Civitta ning Sorainen välja kutsuda Eestisse rohkem rahvusvahelisi partnereid (näiteks Clearstream), mis aitaksid vähendada vajadust omada Eestis väärtpaberikontot.
Iduettevõtja Ragnar Sass on öelnud, et ka idufirmade buumiks valmistudes on oluline vastata küsimusele, kuidas saavad mitteresidendid siin oma firmale pangakonto luua.
Seotud lood
Pankadele kehtestatud rahapesu tõkestamise karmimad reeglid on teinud Eestis pangakonto avamise keerulisemaks ka Euroopa Liidu kodanikest ettevõtjatel.
Eesti tehnoloogisektori idufirmad on sel aastal kaasanud juba ligi veerand miljard eurot. Eesti võiks olla idufirmade mõttes sama, mis on Šveits panganduses, leiab iduettevõtja Ragnar Sass.
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus tahab aidata ettevõtetel börsile minna ning maksta kinni kuni poole börsile tulekuks kuluvast summast. Börsiplaani pidavad ettevõtted hindavad ideed heaks, ent siiski väiksele kontingendile suunatuks.
Turvalisse ja jätkusuutlikku ühiskonda panustav Forus on igapäevaselt abiks paljudele kaubanduskeskustele. Teiste hulgas Viru Keskusele, mis on Eesti külastatuim ostu- ja meelelahutuskeskus. Forus hoolitseb juba enam kui kümme aastat kõikide tehnosüsteemide eest, teeb elektritöid ning hooldust. Lisaks on aidanud LEED-sertifitseerimisel ja üüripindade ümberehitustöödel.