Andmeid tegelike kasusaajate kohta oli 23. oktoobri seisuga esitanud 88 682 ühingut, mida on nädal enne tähtaega alla poole kohustatutest, teatas rahandusministeerium.
- Ühingutel on aega veel üks nädal, et anda teada enda tegelikud kasusaajad. Foto: Erik Prozes
Ministeeriumi andmetel on kokku esitatud andmed 137 053 kasusaaja kohta.
Kokku peab tegelike kasusaajate andmed esitama ligikaudu 218 000 ühingut, sealhulgas ligikaudu 186 000 osaühingut ja 22 000 mittetulundusühingut.
Rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna jurist Taivo Põrk põhjendas andmete vajalikkust sellega, et läbipaistvama ettevõtluskeskkonna korral võidab kogu Eesti majandus. "Variisikute ja keerukate korporatiivsete struktuuride kasutamine tegelike omandisuhete varjamiseks muutub riskantsemaks. See on kasulik nii ausatele ettevõtjatele kui ka riigile," selgitas Põrk.
Andmed oma tegelike kasusaajate kohta peavad esitama juriidilised isikud kogu Euroopa Liidus tulenevalt Euroopa Liidu rahapesuvastasest direktiivist.
Eesti ettevõtted, mittetulundusühingud ja sihtasutused peavad esitama andmed oma tegelike kasusaajate kohta järgmise nädala teisipäevaks, 30. oktoobriks.
Seotud lood
Suurem osa ettevõtjatest on arvatavasti juba üht-teist kuulnud äriühingu tegelike kasusaajate andmete avaldamise kohustusest.
Äriregistris toimuv on täiesti jabur – tegelike kasusaajate esitamise nõue sellisel kujul on massiline bürokraatlik koormus, millel pole mingit mõtet, rääkisid BaltCapi partner Kristjan Kalda ja EllexRaidla partner Sven Papp Äripäeva raadiosaates "Isemajandav Eesti".
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.