Nädala lood: koondamiskirves tabas nii kõrge palga maksjat kui ka börsifirmat

Kui eelmine nädal paistis silma koondamiste ja pankrottidega, siis käesolev nädal polnud väga palju parem.

Esmaspäeval kirjutas Äripäev, kuidas hasartmängude arendaja Bally's Estonia, kus mullu oli keskmine palk 4363 eurot, kavatseb koondada 69 inimest.

Ettevõttes töötas veel selle aasta kolmandas kvartalis 116 inimest. Firma oli mullu Eesti kümne parima suurfirmast palgamaksja seas.

Eelmisel nädalal teatas Bally's Estonia töötukassale, et on majanduslikel põhjustel sunnitud lõpetama töölepingu mitme meeskonna töötajatega. Firma tegevjuht Miguel Caron ei saanud Äripäevale koondamist kommenteerida, sest börsil noteeritud emafirma teatab varsti tulemustest ning selle ajani on raadiovaikus.

Töönädala lõpus tuli veel kaks märkimisväärset koondamisuudist. Esiteks Sindis tegutsev trikotaažkangatootja Qualitex koondab 36 töötajat ja viib osa tegevusest üle mujale Euroopa Liidus.

Qualitexi omanik ja juht, varem ka Maratit juhtinud Kristi Täht ütles, et inflatsioon, kõrged energiahinnad ja koroonaajastu mõjud on iseloomulikud kõigile Euroopa Liidu riikidele, aga meetodid, kuidas majanduskeskkonda ja konkurentsivõimet hoitakse, on riigiti erinevad.

Kärbetest teatas ka Tallinna börsil aktsiad noteerinud SMS-platvorm TextMagic. Börsifirma peatab Touchpointi toote arendamise, koondab Eestis ühe töötaja ja lõpetab teenuslepingu rahvusvahelisest tiimist 37 arendajaga.

Touchpointi arendustiimist jätkab 13 liiget TextMagicu toote meeskonnas ning grupp jätkab ligi 90-liikmelisena. Ettevõtte teatel on tegemist strateegilise otsusega, mida mõjutavad nii muutuv majanduskeskkond kui ka tarkvaraturg.

TextMagic on Touchpointi toote arendusse seni investeerinud rahaliselt ligi 6,5 miljonit eurot. Projekti jätkamisel oleks igakuine rahaline väljaminek hinnanguliselt 400 000 eurot.

Teisipäeval kirjutas Äripäev, et kunagine turuliider Carmen Catering jättis riigile tagasi maksmata 700 000 eurot koroonalaenu, mille peale riik andis sisse ettevõtte pankrotiavalduse.

Täpsemalt esitas Carmen Cateringi omanikfirma Argmar Grupi pankrotiavalduse ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutus ehk endine KredEx.

Veel jõustumata kohtumääruse järgi oli Argmar Grupi 700 000 euro suuruse koroonalaenu tagasimakse lõpptähtaeg küll alles 2026. aastal, aga kuna ettevõte jättis laenumakseid tükk aega tasumata, lõpetas sihtasutus laenulepingu veebruaris ära ning nõudis kogu summa tagastamist. Argmar Grupp eiras nii pankrotihoiatusi kui ka laenu tagasimakse nõudeid, mistõttu antigi ettevõtte pankrotiavaldus tänavu septembri lõpus sisse.

Ehitusfirma Eviko juht Kaimo Sepp käis sel nädalal Tartu maakohtus pankrotti tunnistamas ja selgitusi andmas. Kuigi kohus teeb Eviko pankrotiotsuse nädala pärast, on Eviko saneerimisnõustaja Sirje Taela sõnul pankrot kindel.

Eviko juht ja nüüdseks endine omanik Kaimo Sepp peab oma elutöö maha matma. Ta tõdes kohtusaalis, et tal on äärmiselt kahju, et nii on juhtunud. Sepp on Evikos olnud 30 aastat, kuid eelmisel nädalal liikus tema osalus ehitusfirmaga seotud töötaja kätte.

Pankrotiavalduse andis sisse ka Tallinna börsi alternatiivturul First North noteeritud jalgrattatootja Hagen Bikes. Ettevõtte pressiteate kohaselt üritas juhtkond leida täiendavaid investeeringuid pärast lisaemissiooni ebaõnnestumist, kuid ei õnnestunud, mistõttu hindab ettevõtte maksejõuetust püsivaks.

Hagen Bikesi maksuvõlg on kasvanud 30 000 euroni ning sellest suur osa on ajatamata. Ka kohustusi on ettevõttel juba rohkem kui vara ning omakapital negatiivne.

Küll aga leiab pikaajalise kogemusega iduinvestor Ivar Mägi, et Hagen Bikesi pankrotiavaldus tekitab küsitavusi. Näiteks tekitab Mägis küsimusi, miks ei toodud Hagen Bikesi pankrotiavalduses sisalduvaid murekohti välja juba hiljuti lõppenud ja ebaõnnestunud aktsiaemissiooni käigus. "Hiljutises intervjuus Äripäevale märkis tegevjuht, et arutatud on mitmeid alternatiive ja seda juba varasemalt," märkis Mägi.

Sel nädalal avaldas Äripäev firmamatjatega tehtud eksperimendi sisu. Kuigi riigis on varsti kümme aastat püütud firmamatjate äri summutada, näitab eksperiment, kuidas see käib täistuuridel edasi – firmamatja Raul Pinti ei sega sealjuures isegi ärikeeld.

Äripäev helistas eksperimendi käigus kuuele firmamatjale. Legendi järgi kurtis varjunime Rivo kandev mees, et tema ehitusfirma on riigile võlgu 60 000 eurot ja hankijatele on üleval 180 000 eurot. Kassajääk ulatub 41 000 euroni. Ei taha enam seda äri ajada. Mida teha?

Firmamatjatest saab lugeda pikemalt artiklites ""Minu nimi võtab maksuametilt lootuse." Firmamatjad utsitavad Äripäeva eksperimendis ettevõtjat partnereid petma", ""Jube lihtne on võlgades firmast lahti saada." Firmamatja kliendile jääb aastateks luukere kappi", "Minu must minevik. Firmamatjana töötasin kõrvuti allilma ja tippadvokaatidega".

Firmamatjatega tehtud kõned on koondatud ka artiklisse "Kuula telefonikõnesid: firmamatjad lubavad hädas ettevõtjale roosamannat".

Et mitte lõpetada nädala olulisemate lugude kokkuvõtet kurvalt, toome esile ka eduloo. Investoritele vajaliku LEI-koodi vahendamine on osutunud niivõrd õitsvaks äriks, et selle abil paisuvad ka mitme Eesti ettevõtja rahakotid justkui pärmi peal.

Alates 2018. aastast jõustunud Euroopa Parlamendi direktiiv kohustab igaüht, kes investeerib oma ettevõtte alt, soetama mitmekümnest eurost sadadeni maksva LEI-koodi ja seda tuleb igal aastal ka uuendada. See tähendab miljonidividendi neile, kes tabasid õigel ajal hakata tegelema selle vahendamisega.

LEI-koode vahendavate LEI Registri kaasasutaja Toomas Pavelson ja Baltic LEI tegevjuht Hendrik Lepp avasid, kuidas nende ärid lõid õitsele artiklis "Magus meepott: tüütu eurodirektiiv pöörati miljonidividendideks".