Nädala lood: 90ndate ärikangelane eksitab kurikavala registrimaagiaga ja Parvel Pruunsild rahastab salajasi uuringuid

Kui läheme tagasi nädala algusesse, siis esmaspäeval avaldas Äripäev loo Laitse lossiga seotud tülidest. Lossihärra Sulo Muldia on vihastanud välja paljud äripartnerid, samuti on sekelduste tõttu tulnud lahutada abielu. Mõni konflikt on kestnud üle kümne aasta ega paistagi lõppevat.

Samuti paistab Muldia silma samanimeliste, kuid erinevate registrikoodidega ärikehade kasutamistel. Allikate hinnangul on Muldia nõnda võlgasid maha raputanud.

Teisipäeval avaldas Äripäev esimese loo Ühiskonnauuringute Instituudiga seotud artiklite seeriast. Lugu vahendas, kuidas konservatiivset maailmavaadet levitav Ühiskonnauuringute Instituut korraldab salajasi küsitlusi, mis aitavad Isamaa erakonnal poliitilist kurssi seada.

Ühiskonnauuringute Instituuti on aastaid saatnud kahtlused, kas äkki kogub ja jagab selle leivaisa, Isamaasse kuuluv suurettevõtja Parvel Pruunsild väärtuslikke uuringutulemusi salaja ja tasuta oma erakonnale. See tähendaks seadusevastast annetamist. Instituut on jutud alati tagasi lükanud, rõhutades, et nemad ei tee ühelegi erakonnale tellimustöid ning avalikustavad kõik oma uuringud.

Reedel avaldus artiklite seeriast järgmine lugu, mis näitas, kuidas Ühiskonnauuringute Instituut avalikkuse ära tinistas.

Äripäev avaldab lähinädalatel sel teemal veel mitu artiklit.

Reedesesse päeva mahtus ka paljud lugejaid puudutav lugu, et maksuamet tahab hakata sõeluma kõigi pangakontode andmeid.

Riigi eelarvestrateegiasse raiutud lubadus maksuameti tööd efektiivsemaks muuta on saamas konkreetsemat kuju. Maksuametis ja rahandusministeeriumis tiirleb plaan, millega saaks riik pilgu peale kõigile Eesti kommertspankade klientide kontoseisule. Pankades tekitab see plaan kergemat laadi õudust.

Praegu veel mõtte ja idee tasandil on kava järgmine: kõigi – eraisikute ja ettevõtete ja MTÜde – pangakontode andmetele võiks maksu- ja tolliamet saada mingit laadi andmevahetuskanaliga ligi, et selle kaudu teada saada, kui suur on n-ö konto käive. Kui palju raha liikus sisse, kui palju välja.

Lõppevast nädalast jääb ajalukku ka üks kurb sündmus. Nimelt kolmapäeval Aegviidus põles paari tunniga maha puidutöösturi Ranno Sootsi elutöö. Päästjatel õnnestus tule levik peatada, kuid tööstushoone ise hävis tulekahjus täielikult.

Ranno Soots sõnas, et 30 aastat ränka tööd põles 2 tunniga maatasa. Tema sõnul jääb 30 inimest tööta. Kindlustust puidutööstusel pole. Sootsi sõnul keegi ei kindlusta natuke vanemaid hooneid.

Nädala olulisematest lugudest tõstame esile veel artikli EKRE rahaasjadest. Äripäev kirjeldas, kuidas alles hiljuti erakonnakaaslastes küsimusi tekitanud EKRE raamatupidamist teeb värvika taustaga büroo ning kaks viimast palgale võetud audiitorit on omade seas välja teeninud punase hoiatusmärgi.

Näiteks mais kinnitas EKRE volikogu partei uueks audiitoriks Aleksei Kisseljovi. Tegu pole sugugi tundmatu nimega. Kisseljov on olnud nii kriminaalasja keskmesse sattunud hoiulaenuühistu ERIALi kui ka pankrotistunud Eesti Arengu ühistu audiitor. Samuti on ta parasjagu hoiu-laenuühistu Intus audiitor, millega seotud segadusest on Äripäev viimastel kuudel kirjutanud.

Audiitortegevuse järelevalve nõukogu esimees Urmas Kaarlep selgitas, et punane hoiatusmärk on mõnes mõttes ekstreemne. “On juhuseid, kus audiitoril on mõned tööd väga hästi tehtud, mõned aga oluliste puudustega, siis punast kokkuvõttes audiitorile ei paneks – kipub oranžiks minema,” lausus Kaarlep. “Oranži ja punase puhul mõtleme kogu aeg, kuidas neid vähemaks saada.”