Heleri Michalski: seitse põhjust, miks tööandjana soosida digirändlust
Digirändlus ehk töötamine välisriigist on põnev elamise viis, millest ka tööandjad võiksid profiiti lõigata, kirjutab Äripäeva kolumnist, kommunikatsiooniekspert, tööelu kogemusnõustaja ja meditatsiooniõpetaja Heleri Michalski.
“Tööandjate põhihirm – ja seda täiesti põhjendatult – on see, et rändtöötavad meeskonnaliikmed „viilivad“ ja teevad vaid nõutud miinimumi,” kirjutab Äripäeva kolumnist Heleri Michalski. Kuid julgustab: “Üldlevinud arvamus, et rändtöötajad pigem puhkavad, kui töötavad, tundub olevat rohkem müüt.” Foto: Marko Krusel
Digirändlus (diginomaadlus), kaugtöö, workation ning muud koroonajärgsel ajastul hoogu saanud töönähtused tekitavad järjest enam diskussiooni. Seda nii tööõiguse vaatenurgast, aga ka näiteks seepärast, et nende kohta ei ole veel kujunenud üheseid termineidki.
Avalikus sektoris peaks palk olema kindlasti avalik ja kõvasti kasu oleks selgetest palgatasemete andmetest ka erasektoris, aga ajal, mil teenimisvõimalusi on järjest rohkem, sõltub puhtalt palgast üha vähem, kirjutab palgakorralduse asjatundja Kaire Uusen.
20–30% inimestest on ümberringi toimuva suhtes tavapärasest märksa tähelepanelikumad ja tundlikumad, mistõttu ohustavad neid töökeskkonnas ülesõitmine ja isegi kiusamine. Vajadus niisuguste inimeste järele aga üha kasvab, kirjutab tööelu kogemusnõustaja ja kommunikatsiooniekspert Heleri Michalski.
Ettevõtte üldiste sihtide seadmise kõrval kiputakse ära unustama, et absoluutselt iga inimese panus organisatsioonis peab olema samuti eesmärgistatud, kirjutab Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu.
Keeltekool Kirjatäht tähistab veeburarikuus kümnendat tegutsemisaastat. Seda, et aeg on tegusalt ja lennates läinud, kinnitab tõsiasi, et ümmarguse tähtpäeva saabumist tuli kooli juhile ning asutajale Ülle Koppelile meelde tuletada. “Numbrid on minu jaoks kõige nõrgem külg. Need ei seisa meeles, kipuvad ununema ja sassi minema,” naerab ta.