Tänane Äripäev kirjutab tänavu juba palju kõneainet pakkunud palkadest. Ilmuva ülevaatega kummutame tippjuhtide ebaõiglaselt suure teenistuse müüdi - Eesti tippjuhi ja keskmise palgatöötaja töötasu käärid on muu maailmaga võrreldes siiski väikesed. Näiteks USAs peab jaeketi Wal Mart töötaja tegema kolm aastat ehk tuhat korda enam tippjuhi palga kogumiseks, Eestis ulatub vahe 10-20 korrani. Tõsi, Wal Marti suurusi ettevõtteid ei ole ja ei saagi olla.
Äripäev leiab, et palkadest avalikult rääkimine aitab kaasa palgatõusule – ning see on ettevõtjale kasulik. Mõistlik on oma organisatsiooni palgasüsteemi töötajatele selgitada ning näidata, mil moel on töötaja loodud väärtus ja vastutus seotud talle makstava tasuga. Palgapäeval laekuv teenistus on töötaja teenuse hind. Mida suuremat väärtust – uued ja konkurente edestavad kasumlikud ideed või töö-juhtimisvõtted, kasumlikud kliendid jne – luuakse, seda kõrgemat tasu saab selle eest küsida.
Palgast rääkimise kangekaelne vältimine või palgasurve ignoreerimine on lühinägelik, sest töötajad räägivad palgast omavahel niikuinii. Seda enam, et suurema tasu ootus kasvab tööandja võimalustest kiiremini. Teadmatus ja palgasüsteemi läbipaistmatus ajendab sellele omapoolseid, vahel ka ekslikke põhjendusi otsima või uue töökoha järele ringi vaatama. Mida õiglasemaks töötaja ise oma palka peab, seda lojaalsem on ta tööandjale, seda motiveeritum oma ülesandeid hästi täitma.
Selge palgasüsteem aitab töövõtjal mõista, kuidas tal on võimalik rohkem teenida. Suuremat tulu ihates otsib ta võimalusi ettevõtte sees oma väärtust suurendada, nt omandades uusi oskusi, muutes töökorraldust efektiivsemaks ja kasumlikumaks, võttes juurde vastutust.
Sellisel juhul võidab peale palgasaaja ka ettevõtja: edu ja saavutused sõltuvad ju töökätest, kes toodavad, klientidele müüvad, uusi tooteid-teenuseid välja mõtlevad. Mida ambitsioonikamad ja tahtejõulisemad nad on, seda kasulikum firmale. Sellist initsiatiivi võiks ettevõtja julgesti ära kasutada. Lisaks kinnistub nii mõtteviis, et palk on suuresti töötaja enda teha – alates erialavalikust lõpetades panustamisega.
Läbipaistev ja arusaadav palgasüsteem võib töövõtja viia ka arusaamiseni, et valitud valdkonnas või ettevõttes polegi tal võimalik nii palju teenida, kui tahaks. Ent sellelgi on positiivne pool: sellisel juhul võib senine palgatööline valida ettevõtjapõlve ning hakata ise endale tööandjaks-palgamaksjaks. Ta võib sissetulekuallika teha senisest kirest või hobist ning lisaks rahale teha ka endale nime.
Nõnda toimisid näiteks Eesti ühe edukama idufirma GrabCAD asutaja ja jalgrattahuviline ning Eestis käsitöörattaid tootma hakanud Indrek Narusk, endine palgaline tippkokk ja täna edukas isiklike toidukohtade Moon ja Kolm Sibulat peremees Roman Zaštšerinski või Eesti ökojäätise La Muu loojad Rasmus Rask ja Priit Mikelsaar.
Näiteid, kus huvialaga tegelemine toob peale suurema raha ka suurema rahulolu, leiab Äripäeva veergudelt veelgi. Laske end neist eeskujudest inspireerida!
Autor: 1185-aripaev
Seotud lood
Keskmine brutokuupalk ulatus mullu Statistikaameti andmeil 887 ja brutotunnipalk 5,34 euroni. Näitajad kasvasid aastaga vastavalt 5,7% ja 6%.
Rõivatootja Lenne OÜ üks omanikest Urmas Leeman märkis, et nende ligi 50 töötajaga firmas palgatasemed avalikud pole ning võrdles palgainfot terviseinfoga.
Ettevõttes on oluline omada ühtset palgatasemete süsteemi, mis on töötajaile selge ja arusaadav, mitte otsustada kõhutunde pealt, ütles ASi Ragn-Sells ärijuht Agu Remmelg.
Atria Eesti ASi juhatuse liikme Olle Hormi sõnul pole neil palgatasemed avalikud ja seda põhjusel, et ühiskond ei ole selleks valmis.
Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.