17.06 Äripäevas küsitletute seisukohad näitavad, et palkade suhtes on Eesti ettevõtjate hoiakud ajale kõvasti jalgu jäänud. Pikemaajalises perspektiivis on see ohtlik tendents, sest palkade salastatus tähendab turumoonutust, millest ettevõtjal endal on paraku ainult kaotada. Turg saab tegelikkuses toimida ikka ainult nii, et kõigil selle osalistel on kasutada võimalikult palju informatsiooni.
Palkade salastatus tähendab tegelikult seda, et tööandja on töövõtja suhtes jõupositsioonil. Temal on arusaamine sellest, kui palju ta on valmis palka maksma: nii vähe kui võimalik, nii palju kui vajalik. Ta teab, missuguseid palku tema sektoris makstakse, tal on ülevaade turust. Töövõtjal enamasti terve turu ülevaadet ei ole. Ta ei tea, kui kerge või raske on tööandjal leida inimest kohale, millele ta kandideerib.
Palkade salajasusest kinnihoidmine näitab, et tööandja soovib saavutatud jõupositsiooni hoida, sest nii on tal kergem maksta madalamaid palku. Ent madalamal palgal on paraku hind, ja pikaajalises perspektiivis üsna kõrge. Kui töövõtjal on tunne, et ta on alamakstud, siis vaatab ta pidevalt n-ö ringi. Ta teeb kõik, et oma informeeritust parandada, olgu siis edukalt või ebaõnnestunult. Ja kui ta on saavutanud teadmise, et turg võimaldaks tal oma teadmiste ja oskuste juures saavutada suuremat sissetulekut kui praegune, siis otsib ta pidevalt võimalust leida uus töökoht, mille palgatase vastab tema ettevalmistusele ja kogemusele paremini. See tähendab, et ta ei keskendu mitte sellele, mida ta parasjagu teeb, vaid sellele, mida ta tulevikus teha võiks.
Motiveeritud töövõtja teeb oma tööd alati paremini kui motiveerimata. Selge see, et palk pole ainus ja võib-olla isegi mitte kõige tähtsam motivaator. Sageli võib otsuseid tehes osutuda määravaks hoopis organisatsioonikultuur või näiteks võimalus tegeleda sellega, mis tõesti südamelähedane. Aga palk on piisavalt oluline, et sellega tegeleda. Ja inimesed teevad seda. Nad räägivad omavahel palkadest niikuinii. Info levib suust suhu. Sellega arvestamata jätta on lühinägelik.
Ettevõte, mis kuulutab, et nende palgasüsteem ei ole avalik ja ei pea selleks kunagi saamagi, jätab kergesti mulje, et süsteem ei ole aus. Või vähemasti mitte küllalt põhjendatud. Seda isegi juhul, kui see nii ei ole. Kui soovitakse varjata, siis järelikult on, mida varjata. See järeldus sünnib lihtsalt, peaaegu automaatselt.
Tööandja ja töövõtja kokkulepe on alati kahepoolne, aga palgatasemete varjatus teeb tööandja läbirääkimistel alati tugevamaks pooleks. Kui töövõtjal on tunne, et ta sõlmis lepingu n-ö parema puudusel, siis pole ka loota, et ta annaks endast parima. Jõupositsioon annab küll hetkelise edumaa, aga töötab pikema aja jooksul tugevama kahjuks.
Autor: Vilja Kiisler, Vilja Kiisler
Seotud lood
Atria Eesti ASi juhatuse liikme Olle Hormi sõnul pole neil palgatasemed avalikud ja seda põhjusel, et ühiskond ei ole selleks valmis.
Kalevi juhatuse esimehe Kaido Kaare sõnul neil palgatase avalik ei ole, töötajatega tehtud lepingud on konfidentsiaalsed. Avalikud palgad tekitaks tema hinnangul aga tööturul täiesti teistsuguse olukorra.
Rõivatootja Lenne OÜ üks omanikest Urmas Leeman märkis, et nende ligi 50 töötajaga firmas palgatasemed avalikud pole ning võrdles palgainfot terviseinfoga.
Ettevõttes on oluline omada ühtset palgatasemete süsteemi, mis on töötajaile selge ja arusaadav, mitte otsustada kõhutunde pealt, ütles ASi Ragn-Sells ärijuht Agu Remmelg.
Audiitoritel tuleb seoses ESG aruannete auditeerimisega palju tööd juurde, mistõttu ei tohiks auditi tegija valimist jätta viimasele minutile.
Enimloetud
5
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Hetkel kuum
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Tagasi Äripäeva esilehele