ÄP: Parts peab huvide konflikti klaarima

Majandusminister Juhan Parts lubas intervjuus, et kui ehitusprojekti rahastab tõesti mõni eraettevõte, sööb ta oma mütsi ära ning ettevõte ise vääriks riigi projekti rahastamise eest medalit või auraha. Äripäeva on teist meelt – Parts peab tõsiselt kaaluma, kuidas muuta reegleid ja vajadusel seadust nii, et vältida edaspidi sarnast teravat huvide konflikti.

Juriidiliselt on kõik korrektne. Ainuke küsitavus on, et detailplaneeringu ja ehitusprojekti koostamine käib üheaegselt, kuid seegi on viimasel ajal Eestis pigem levinud praktika kui erand. Vaatamata sellele näib tegutsemises õhkuvad moraal-nihilistlik põhimõte, mis pole keelatud on lubatud.

Sest kuigi juriidiliselt näibki kõik korras olevat, on juhtumisse sisse programmeeritud tugev huvide konflikt. Nimelt ei rahasta ehitusprojekti mitte omanik ja eeldatav tellija Maanteeamet, vaid erafirma, kellel on projektis mängus vahetud erahuvid ja kasu. Olukord ei näi aus ega õiglane. Pigem jääb mulje, et ta ei ole seda ka sisult, sest uus projekt tagab kindlasti vaid selle, et Olerexi huvid on täies ulatuses tagatud. Samas kui liiklusohutuses eksperdid kahtlevad, kas seni kõige ohtlikuma ristmiku tiitel ei või muudatuste tulemusel kolida Haabersti ringilt Väo sõlme. Liiklusohutuse auditit keeldutakse avalikustamast.

Probleeme näevad eelkõige projekteerijad, seevastu Olerexi üks omanikke Antti Moppel nimetab seda avaliku ja erasektori koostööks, mis olevat Eestis levinud praktika. Ka Maanteeamet peab olukorda normaalseks. Kes on süüdi, on raske üheselt vastata. Eraettevõttena kasutab Olerex võimalust kindlustada ja edendada oma ärihuve, mis on iseenesest loomulik. Võib isegi väita, et ehitusprojekti eraettevõttest rahastades on hoitud kokku maksumaksja raha. Kuid teiselt poolt on Olerex käitunud oportunistina, kes kasutab seaduseauke, et maksumaksja raha eest endale kasulikku lahendust saada, mis on kindlasti taunitav.

Maanteeameti käitumine ei ole samuti üheülbaline. Esialgu püüdis ju amet Olerexilt kõne all olevat maatükki, kuhu nüüd peaks kerkima ülisoodsa asukohaga tankla, välja osta, kuid kütusefirma keeldus kategooriliselt. Paarisaja tuhande eurone pakkumine ei näi ahvatlev, kui mängus suureamd huvid. Samas võis maanteeametnikele näida, et kaasates Olerexi saadakse suur võit. Esiteks ei pidanud krundi eest maksma ja teiseks hoiti ehitusprojektilt raha kokku. Kuid samal ajal tähendas see, et Olerexi investeering projekti (nii krunti kui ka ehitusprojekti koostamisse) ulatub juba ilma tankla ehituseta ilmselt tugevalt üle poole miljoni euro. Selge ohumärk, et Olerex ei ole erapooletu.

Nii ei veena argument, et teiste osapoolte kaasamine projekti on hea tava, kuna kaasamine tähendab eelkõige osapoolte ära kuulamist ja nendega arvestamist, mitte nende erahuvidest lähtumist. Miks Maanteeamet lasi eraettevõttel sedavõrd ilmse erahuvi valguses liiklussõlme ehitust nii suures ulatuses dirigeerida, jääb üheselt arusaamatuks. See põhjustab omakorda erinevaid spekulatsioone ja vandenõu teooriaid. Kuid ka huvide konflikt on ilmne ning tuleb nüüd selgeks klaarida, enne kui lindilõikamisel medaleid ja auraha jagama asuda.

 

Autor: 1185-aripaev