Tallinna Linnavolikogus eelmisel aastal vastu võetud uus reklaamimaksu määrus on tekitanud ettevõtjate jaoks palju meelehärmi ja põhjendatult, kirjutab IRL-i liige ja Tallinna linnavolinik Madis Kübar.
Ühelt pool on selleks maksutõus - tänavu 25% kallinenud reklaamimaks saab järgmisel aastal 12,5% võrra lisa. Maksu selline hüppeline tõstmine kahe aasta jooksul on ilmselgelt liiga lühikene periood. Teiselt poolt on tugevat kriitikat saanud uus reklaamimaksu deklareerimise kord.
Reklaamiettevõtjal ehk teenusepakkujal on äärmiselt keeruline esitada kogu vajalik informatsioon, millele lisaks tuleb esitada nii visuaal- kui ka meediaplaan. Nii nagu muudes sektorites, nii ka välimeedias on oluline paindlikkus ja võimalus kiirelt reageerida kliendi soovidele ning turu muutustele. Vajaliku materjali korrektne esitamine aasta alguses on väga ebatõenäoline.
Vana määruse järgi oli maksu tasumise tähtpäev viieteistkümnes kalendripäev arvates maksukohustuse tekkimise päevast. Maksukohustus tekkis aga reklaami eksponeerimise päevast alates. Kui välimeedia ettevõte on sunnitud nüüd reklaamimaksu aasta ette tasuma, muudab see piltlikult öeldes nad suhteliselt suure riskiga kreeditorideks, sest kliendid tasuvad oma arved ikkagi pärast reklaami ilmumist. Pealegi kuulub teenuse eest tasumine peale teenuse osutamist euroopaliku asjaajamise juurde. Vastav muudatus on seega täiesti arusaamatu ja põhjendamatu.
Kogu reklaamimaksu arutelukoht on aga märksa laiem. Tekib küsimus, kuivõrd vajalik reklaamimaks üldse on? Seadus näeb küll ette kohalikul omavalitsusel õigust vastavat maksu koguda, aga tuleb tähele panna, et see seadus võeti vastu ajal, mil reklaamipindade eest ei tulnud linnale renti maksta. Täna on linnal olemas määrus, millega on selgelt reguleeritud välimeedia esitamise tingimused ja selle eest tasustamine.
Reklaamiturul, kus erinevad reklaamikandjad on omavahel kõik konkurendid, ei ole turumajanduslikult õiglane ühe konkreetse reklaamikandja ehk välimeedia topeltmaksustamine. Säärane topeltmaks solgib reklaamiturgu. 2012. aastaks prognoosib linn reklaamituludena teenida kaks miljon eurot, mis moodustab küllaltki marginaalse osa linnaeelarve tuludest. Seda on näiteks vähem, kui linnavalitsuse poolt eraldatud raha Tallinna Televisioonile käesoleval aastal.
Poleemikaga reklaamimaksu ümber tahaks paratamatult tõmmata paralleele linnavalitsuse kehtestatud paadimaksuga, mis oli oma absurdsuses algusest peale läbikukkumisele määratud, kuid mille läbikukkumise tunnistamisest linnavalitsus jonnakalt ligi kaks aastat keeldus.
Seotud lood
Riigikogu põhiseaduskomisjon arutas Soraineni advokaadibüroo kriitikat reklaamimaksu osas ja jõudis sarnaselt advokaatidele järeldusele, et maks on põhiseadusega vastuolus.
Uus Tallinna reklaamimaksu määrus seab ettevõtjad kahvlisse – valikus on iganädalane maksu deklareerimise ja tasumise bürokraatia või pikemast maksuperioodist tingitud viiviserisk.
Tallinna ettevõtlusameti reklaamimaksu osakonna juht Riina Koit õigustab reklaamimaksu ette deklareerimise ja maksmise nõuet sellega, et niisugune kord hoiab ära ebamugavused ja suurendab maksulaekumist.
Eelmisel neljapäeval kirjutasin Äripäevas, et Tallinna linnavalitsus on reklaamimaksule kehtestanud absurdse korra, mis sunnib maksumaksjat valima bürokraatia või teda ähvardava ebaõiglase rahatrahvi vahel. Linn otsustas probleemi lahendamise asemel demagoogilise eneseõigustamise kasuks, kirjutab tänases Äripäevas ajakirjanik Piret Reiljan.
Aleksandr Kostin ja Sergei Astafjev, Placet Group OÜ (
laen.ee,
smsraha.ee) asutajad, on võtnud endale sihiks arendada ja edendada Eesti jalgpalli ja futsali ehk saalijalgpalli nii Tallinnas kui ka Ida-Virumaal. Nende juhitav MTÜ PG Sport on tuntud oma pühendumuse ja panuse poolest Eesti spordi edendamises, pakkudes uusi võimalusi noortele talentidele ja aidates kaasa spordi kultuuri arengule.