2030. aastaks peaks tootma aastas 200 korda rohkem vesinikuseadmeid kui praegu
- bestmarketing.ee
- dv.ee
- ehitusuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- kestlikkusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- laanevirumaauudised.ee
- logistikauudised.ee
- mu.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- pollumajandus.ee
- raamatupidaja.ee
- toostusuudised.ee
- imelineajalugu.ee
- imelineteadus.ee
- virtuaalkliinik.ee
- OMX Baltic0,09%271,91
- OMX Riga−0,16%862,52
- OMX Tallinn0,33%1 732,68
- OMX Vilnius−0,22%1 064,37
- S&P 5001,1%6 040,04
- DOW 300,91%43 297,03
- Nasdaq 1,35%20 031,13
- FTSE 1000,42%8 136,99
- Nikkei 2251,12%39 568,06
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,96
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%103,98
- OMX Baltic0,09%271,91
- OMX Riga−0,16%862,52
- OMX Tallinn0,33%1 732,68
- OMX Vilnius−0,22%1 064,37
- S&P 5001,1%6 040,04
- DOW 300,91%43 297,03
- Nasdaq 1,35%20 031,13
- FTSE 1000,42%8 136,99
- Nikkei 2251,12%39 568,06
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,96
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%103,98
2030. aastaks peaks tootma 200 korda rohkem vesinikuseadmeid kui praegu
Äripäeva raadio rohetehnoloogia ja innovatsioonisaates uurime, kui palju vesinikku praegu Eestis toodetakse, mille jaoks seda kasutatakse ja millised on tulevikuootused.
Eesti Energia vesinikuprojektidest räägib ettevõtte vesinikuprojektide juht Kaarel Kuusk. Vesinikutehnoloogia turgu ning eestlaste innovatsiooni tutvustab H2Electro tegevjuht ja kaasasutaja Henrik Hal.
Kaarel Kuusk tõdeb, et vesiniku suuremahuline kasutuselevõtt Eestis eeldab taristut, mis hetkel puudub. "Me oleme rääkinud Eesti gaasisüsteemi halduri Eleringiga, kes on planeerimas koostöös siin piirkonnas vesinikutoru. Muidugi on toru valmimise tähtajad üpris kauges tulevikus. On ametlik versioon, mis ütleb 2030. aastaks, aga see ei ole tõenäoline – pigem räägime aastast 2040," sõnas Kuusk.
Ta lisas, et see on küll kauges tulevikus, aga seda on vaja. Ka on Eestit läbivale põhitrassile vaja juurde siseriiklikke harusid, mis viiksid vesinikku sinna, kus seda tarbitakse ehk Eesti näitel peamiselt Ida-Virumaal.
Kuidas vesinik aitab põlevkiviõlitööstust reformida ning miks eestlaste keraamilised katalüsaatorielemendid on paremad kui teistel, saab kuulda juba saatest. "Cleantechi" saadet juhib Mart Valner.
Saadet toetavad Eesti Rohetehnoloogia Liit, Sunly AS ja Keskkonnainvesteeringute keskus.
Seotud lood
Meil on head eeldused mõistlikule hinnaskaalale jõudva taastuvvesiniku tootmise laiendamiseks olemas ja esimeste pilootprojektide läbiviimine hetkel igati asjakohane, kirjutab Keskkonnainvesteeringute Keskuse ekspert Eva-Ingrid Rõõm.
Metroserti vesiniku valdkonnajuht Priit Ilomets ütleb saates ”Energiatund”, et tulevik peab kuuluma rohevesinikule, mis on aga hetkel fossiilkütustest toodetud vesinikust 4-5 korda kallim.
Valitsus lubab oma värskes programmis astuda samme vesiniku riikliku nõudluse suurendamiseks. Kuidas see lubadus oleks otstarbekas ellu viia, nii et sellest kogu majandus võidaks, kirjutab vesinikutehnoloogia ettevõtte PowerUP Fuel Cells OÜ tegevjuht ja asutaja Ivar Kruusenberg.
Paari päeva eest sildus Muugal esimene rohemetanooliga sõitev laev, milline on laevakütuste tulevik, sellest rääkis Tallinna Sadama juhatuse liige ja äriarenduse juht Rene Pärt Äripäeva raadios.
Föderaalreservi kolmapäevane pressikonverents valmistas investoritele üllatuse ning kulla hind sööstis järsult alla. Kas kujunemas on hea ostukoht?
Elektri hind kerkib ilmselt taas
Elektri hind kerkib ilmselt taas
Marko Oolo: edu pole garanteeritud
Tsahkna: ankrute lohistamist on raske pidada juhuseks
Äripäeva TOPid
Lisatud 100 edukaima ehitusettevõtte edetabel.
Lisatud Ida-Virumaa TOP
Vaata, kes ja kus TOPis asetseb
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Marko Oolo: edu pole garanteeritud
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Enimloetud
4
“Ainus võimalus on sportlikult vihastada ja jõuga välja ronida.”
Viimased uudised
Elektri hind kerkib ilmselt taas
Tsahkna: ankrute lohistamist on raske pidada juhuseks
Tagasi Äripäeva esilehele
