Kellele jackpot teleturul?

Tallinnas on kolm hoonet, kus täna hoitakse pöidlaid peos. Kokku tuleb TV1 aktsionäride erakorraline koosolek, et otsustada TV1 saatust. Teoks võib saada see, mida on oodatud vähemalt 7-8 aastat. Eesti turul jääb üks telekanal vähemaks.

Ajal, mil Postimehes räägitakse Eesti Päevalehe ülevõtmisest ja Hansapangas sosistatakse Ühispanga kaost, tundub neljast ühe telekanali sulgemine sama loomulik kui sissehingamisele järgnev väljahingamine. Kui aga oodatu teoks saab, siis võib endalt ometi küsida toimuva laiemat tähendust.

Kuna erakanalid sõltuvad väga oma hanke kvaliteedist, oli Polsati (TV1) turuletulek halvaks uudiseks Kanal 2-le. Rahvusvahelisel teleturul eelistatakse igal juhul müüa Eesti territooriumi teleõigusi suurtele gruppidele, nagu Viasat või Polsat. Nii ETV kui ka Kanal 2 hankijad olid sunnitud viimase aasta jooksul mitu korda kuulma, et nendega ei sõlmita tehinguid enne, kui Polsat on oma otsuse teinud. Pikemas perspektiivis tähendaks see kõikide rahvusvaheliste tippprogrammide jagunemist TV3 ja TV1 vahel. Kevadine TV1 filmide ja sarjade valik juba näitaski tugeva tulija potentsiaali. Paranenud programm sõi sihtgruppide sarnasuse tõttu nii Kanal 2 kui TV3 vaatajaid. Samal ajal näitas edukas projekt Urmas Otiga, et TV1 võiks püüda ka põliseid ETV vaatajaid.

Ometi tekkis uue tegija treppi mõra, kui selgus, et Kanal 2 oli endale saanud austraalia seebi ?Kodus ja võõrsil?, mis oli TV1 prime-time?i tugisammas. Küsimus ei olnudki mitte niivõrd selles, et Kanal 2 otsustas oma positsiooni parandada madalaprofiililiste seepidega, vaid TV1 süsteem ei toiminud enam. Palgamaksmise hilinemised viitasid kõige otsesemalt rahavoo probleemidele.

Sel hetkel ilmnes aga lõpuks, et Kanal 2 korporatiivne side Eesti Meedia Grupiga hakkab ennast ära tasuma. Kuni viimase ajani oli nende cross-over sünergia efektiivsus minimaalne, sest omasaadete väikese mahu juures mängis Eesti sisene trükimeedia partnerlus tunduvalt väiksemat rolli kui TV1 või TV3 rajatagune seljatagune samas televaldkonnas.

Nimelt avastati rõõmsalt, et ETVst reklaami väljaviimise tegelik võitja on Eesti Meedia. Juba enne oli teada, et kuna kõik vabanevad reklaamirahad ei jaotu ülejäänud telekanalite vahel, vaid suur osa sellest siirdub printmeediasse, mis tähendab raha Eesti Meediale. TV3 potentsiaalne reklaamimahu kasv jääb seega nõrgemaks. Lisaks aga leiti, et 10 miljoni krooni litsentsitasu nõudmine käib TV1-le üle jõu. Järelikult ei tohi ETVst reklaami väljaviimisega viivitada, sest plaanitud seaduseelnõude alusel tähendaks see ka viimast hoopi TV1-le. Plaani ainuke nõrk lüli on selles, et riik peab sellisel juhul 10 miljonit ise kinni maksma. Sellisel juhul maksab riik ETV reklaamist loobumise tulemusena tõepoolest 40-50 miljonit krooni omast taskust.

Täiesti selgelt on ringhäälingu seaduseelnõudega üritatud kiirustada, sest nii mõnelgi võib taas tekkida rumal küsimus: ?Miks ei võiks riik seda raha turult teenida, selle asemel, et ise seda maksta.? Aga see selleks. Praegu on olemas kõik võimalused, et muutused toimuksid kiiremini, kui kõhklejate hääled õhus levida suudaksid.

TV1 kui konkurendi kadumine tähendab sedagi, et ?vabaneb? terve hulk vaatajaid, kes pigem siirduvad Kanal 2 seebisema osa juurde kui TV3-le, mille sihtgrupid on ameerika mainstream?i paremikuga juba ära hellitatud. See aga tekitab Kanal 2 ajaloolise võimaluse lõpuks ometi võidelda Eesti vaadatuima kanali nimele.

Iseküsimus on olukorra lõplikkus. Kanal 2 ja TV3 kulutused omasaadete peale näivad väga ränga spurdina, mille tegelik kasutegur võib osutuda väikeseks.

Loomulikult soovib Kanal 2 saada endale veidigi Postimehe tõsiseltvõetavast imagost, kuid selle hinnaks võib olla kahjumi jätkumine. Analüütikud on ju ennustanud, et lõpuks on Eestis ruumi vaid kahele kanalile, millest üks on reklaamivaba ja teine võtab meie mikroskoopilisest turult kõik, mis siit võtta on.