Audit aitab raha kokku hoida

Energiaauditis ei tuleks näha ebameeldivat kohustust, vaid mõista, et see annab informatsiooni selle kohta, kuidas kulusid ja energiat kokku hoida ja keskkonda säästa.

Põhiliselt hoonetest koosnev elamu- ja teenindussektor tarbib ELi 25 liikmesriigi keskmisena Eurostati 2002. aasta andmetel 40% kogu toodetud energiast, Eestis on see näitaja 54%.

2002. aastal võtsid Euroopa Parlament ja nõukogu vastu direktiivi hoonete energiatõhususe kohta. Direktiivi eesmärk on edendada ELi hoonete energiatõhusust.

Direktiivi artikkel 7 käsitleb energiatõhususe sertifikaati ehk energiaauditit. Liikmesriikidel on kohustus tagada ehitiste ehitamisel, müümisel ja üürimisel omaniku poolt või omanikule energiatõhususe sertifikaat. Sertifikaadi kehtivusaeg on kümme aastat. Osadel hoonetel pole sertifikaati vaja (nt muinsuskaitseobjektidel, alla 50 m² eraldiseisvatel hoonetel).

Eesti taotleb sarnaselt teistele liikmesriikidele energiatõhususe sertifikaadi nõude rakendumise osas üleminekuperioodi kuni 4. jaanuarini 2009. Kõigil liikmesriikidel on kohustus harmoneerida direktiiv 4. jaanuariks 2006. Hoonete energiaauditeerimise teenust on valitsuse energiasäästu sihtprogrammi raames järk-järgult arendatud. Otsest hoone seisukorra määramise kohustust Eestis ei kehti, üldise nõudena võib vaadelda korteriomandiseaduses määratud valitseja majandamiskava ja aruandluse kohustust.

Hoonete energiatõhususe sertifikaatide andjateks on hoonete energiaaudiitorid. Hetkel on koolituse läbinud 28 spetsialisti. Läbiviidud põhjalike auditite arv võib 2005. aastal ulatuda 200ni, neist ühiskondlikes hoonetes ligi 50.

Ehitise energiatõhususe sertifikaat sisaldab infot ehitise energiatarbimise kohta, võrreldavaid väärtusi teiste ehitiste ja kehtivate standarditega ja soovitusi energiatõhususe suurendamiseks. Hoone energiasäästlikkust mõjutavad ehitise soojustehnilised omadused, kütte- ja soojaveeseadmed, kliima- ja ventilatsioonisüsteemid, valgustus ja sisseseade, ehitise asukoht ja paigutus, nõuded sisekliimale.

Suur osa Eesti elamufondist on oma vanuse tõttu puudulikus tehnilises seisukorras. Eesti elamufondist 41% on vanem kui 50 aastat, 23,5% vanem kui 24 aastat ja 35,5% on ehitatud viimase 24 aasta jooksul.

Statistika näitab, et Eestis saab energiatarbimise pealt hoonetes kokku hoida. Kui Eestis kulutatakse keskmiselt ruutmeetri elamispinna kütmiseks 270 kilovatt-tundi, siis kõikides Põhjamaades on see alla 150. Sealjuures on Põhjamaades elamispinna keskmine temperatuur kõrgem kui meil.

ELi riikide elamispindade energiatarbimise osakaalu edetabelit juhivad Leedu (38,8%) , Eesti (36,9%) ja Läti (35,7%). Võrdluseks: Taanis on elamute energiatarbimise osakaal 28,6%, Rootsis 22,7% ning Soomes 20,4%.

Väga lühikese tasuvusaja tõttu on energia säästmist hoonetes suhteliselt lihtne rakendada, majanduslik efekt on käegakatsutav. Lisandub ka inimeste elukvaliteedi ja rahulolu kasv.

Et valdav osa korterelamutes asuvatest eluasemetest on erastatud, lasub hoonete haldamise vastutus hoone omanikel. Hoone energiaauditi nõue aitab kaasa hoonete oskuslikule haldamisele, aitab omanikel igakuiseid kulutusi vähendada ja parandab riigi ülevaadet elamufondi seisukorrast.

Energiaauditist on kasu ka neile, kes otsivad endale uut elamispinda. Auditist on näha hoone tehniline seisukord, energeetiline olukord ja ka igakuised kulutused.