Taastuvenergia projektid laastavad looduse

Kui taastuvenergia tootmise kogused viia tasemeni, et see energia suudaks asendada praegusi energiatootmise viise, kaasneksid meeletud keskkonnakahjud.

Väite aluseks on New Yorgi Rockefelleri ülikooli keskkonnateaduste professori Jenne Ausubeli analüüs, kus ta mõõtis, kui palju maad vajaksid tuulepargid, põllud biokütuste tootmiseks vajalikele taimedele ning päikesepatareidest koostatud energiapargid, et toota märkimisväärsel hulgal energiat, kirjutas The Guardian.

Tema väitel tuleks loobuda suurest hulgast puutumatust loodusest, mille asemele tuleb rajada intensiivsed põllumajanduspiirkonnad, samamoodi astuvad looduse asemele tuulepargid ning biokütuste tootmiseks vajaliku taimse materjali veoks on vaja teid.

Ta pani taastuvenergiad pingeritta selle järgi, kui palju energiat on võimalik toota ühe ruutmeetri maa kohta.

Selgus, et hüdroelektrijaamade tarbeks vee ülespaisutamine on maastikule kõige kahjulikum - ühe ruutmeetri maa kohta on võimalik toota 0,1 vatti energiat.

Maailma suurima hüdroelektrijaama Kolme kuru tammide ehitamisel Yangtze jõele kadus vee alla maa, millel enne elas miljon inimest.

Biokütuste tootmine ning tuulepargid olid veidi vähem keskkonnavaenulikud, mõlemad suudavad ruutmeetri kohta toota umbes 1,2 vatti energiat. Päikeseparkide tootlikkus on 6-7 vatti ruutmeetri kohta.

Ausubel võrdles märkimisväärsel hulgal taastuvenergia tootmiseks vajaliku maa hulka sellega, kui palju maad nõuavad samasuguse hulga energia tootmiseks tuumajaamad.

Võrdlused on ilmekad. Kui kogu Kanada Ontario provintsi vesi üles paisutada ning sellest hüdroelektrit toota, oleks tulemuseks 80 protsenti elektrist, mida suudavad toota 25 Kanada tuumajaama.

Selleks, et katta kogu USA energiavajadus tuuleenergiaga, oleks vaja nii palju tuuleparke, et vaid tuuleparkidega tuleks katta kaks osariiki: suuruselt teine Texas ja sellele lisaks veel Louisiana, mis kuulub keskmisest väiksemate hulka.

Päikeseenergia abil New Yorgi linna energiavajaduse katmiseks tuleb terve Connecticuti osariik katta päikesepatareidega, see on pindalalt võrreldav umbes kolme Harjumaaga.

Ausubeli väitel astus ta üle tabust, mis keelas rääkida taastuvenergiaga kaasnevatest negatiivsetest mõjudest. "Kui enamus inimesi mõtleb taastuvenergiast, siis nad ei kujuta ette hiiglaslikke tööstusmaastikke, mida sellised energia tootmise viisid endaga kaasa toovad," ütles ta.

Rohelise mõttelaadi üks peamisi alustalasid on sekkuda loodusele võimalikult vähe vahele. Taastuvenergia tootmise viisid on maa suhtes vägagi agressiivsed. "Taastuv võib olla taastuv, aga ta pole roheline", lisas Ausubel.

Ajakirja International Journal of Governance, Economy and Ecology värskes numbris ilmunud analüüs on kriitiline ka plaanide suhtes võtta seosed biokütustega kasutusse rohkem põllumajandusmaad. Praeguste tehnoloogiliste lahenduste puhul kehtib suhe: üks-kaks hektarit suudab toota biokütust 700 auto tarbeks. "Keskkonna seisukohast on biokütuseäri hullumeelne," väidab teadlane.

Seevastu tuumajaamad on tema väitel kõige keskkonnasõbralikumad, kui jutt käib suurtest energiakogustest. Lisaks on tuumaenergia poole sajandi pikkuse kasutamise ajaloo jooksul tuumajäätmete säilitamise meetodid end õigustanud.