Lennufirmad uurivad põhjalikult iga oma
tegevuse sammu bituumenist taevani ning lennukisabast kuni ninani, otsides uusi
võimalusi, et kärpida kasvavaid kütusearveid.
Lennukite kaalu vähendamiseks pestakse lennukite mootoreid sagedamini, et tahmast lahti saada, tualettruumi tarbeks võetakse vähem vett kaasa ning reisijate istmed vahetatakse kergemate mudelite vastu välja.
Kõrgemast kütusehinnast tekkiv finantslöök on eriti terav lennufirmade jaoks, kuna see on nende jaoks suurim kulu. Õhutranspordi Assotsiatsiooni (Air Transport Association) andmetel kulus kaheksa aastat tagasi 15 protsenti lennupileti hinnast kütusekulude katteks, kuid nüüd on see tõusnud 40 protsendini, kirjutas iht.com.
Kui kütusehinnad jäävad sinna, kus nad on, siis Ameerika lennufirmad kulutavad kokku sellel aastal 61,2 miljardit dollarit ehk 618,1 miljardit Eesti krooni kütusele – mis on viis korda rohkem kui aastal 2002, kui reisimine kukkus järsult pärast 2001. aasta septembri terroriakti.
Iga kütusehinna tõus, mis on tõusnud juba 84 protsenti võrreldes eelmise aastaga, tõstab survet vedajatele, näiteks Boeing 737 võtab 26 498 liitrit.
Lennufirmad tõstavad hindasid ning lisatasusid nii palju, kui suudetakse suuremaid kulutusi kõrvale kallutada, kuid ühest hetkest jäävad reisijad koju. Seetõttu otsivad vedajad iga uut võimalust, kust annab kokku hoida.
Seotud lood
Briti lojaalsusprogrammide spetsialist
Clive Humby välja fakti lennundusest - kui kõik inimesed otsustaksid oma kõik
lennupunktid täna realiseerida, siis peaks maailma lennufirmad tasuta lendama
järgmised kolm ja pool aastat.
Eile viimast korda Londonis maandunud
Silverjet on kolmas viimase poole aasta jooksul tegevuse lõpetanud
ainult-äriklassi lennufirma, kes ei tulnud toime tõusnud kütusekuludega ega
leidnud täiendavat finantseerimist.
Mõne nädala jooksul on kõrge kütusehinna
tõttu tegevuse peatanud vähemalt neli regulaarlende tegevat
lennufirmat.
Autojuhid teavad ammu, et kiiruse
vähendamine tähendab rohkem kilomeetreid liitri kohta. Nüüd on alustanud ka
lennukid meetodi katsetamist – lisades igale lennule paar minutit, võib säästa
miljoneid kütusekulult.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.