Riigiprokuratuur koos Kaitsepolitseiametiga
kontrollis viimasel nädalal meedias tõstatud küsimusi seoses Riigikogu liikmete
Jaanus Rahumägi ja Robert Antropovi valimiskampaania hüvitamisega.
Selle käigus analüüsiti dokumente ja muud infot, mis pärinesid meedialt,
osapooltelt ja juhtumiga seotud äriühingutelt.
Riigiprokuratuur jõudis järeldusele, et kriminaalmenetluse alustamine karistusseadustiku § 214 (väljapressimine) järgi ei ole põhjendatud, kuna sellele viitavaid tunnuseid läbitöötatud teave ei sisaldanud, teatas riigiprokuratuur
Samuti ei ole võimalik alustada kriminaalmenetlust karistusseadustiku § 402-2 (erakonnale tehtava anonüümse, varjatud või juriidilise isiku annetuse vastuvõtmine) tunnustel, kuna viiteid erakonna poolt keelatud annetuse vastuvõtmisele ei tuvastatud. Lisaks lükkasid esitatud dokumendid ümber ka osad meedias avaldatud väited. Näiteks ei ole 2007. aasta veebruaris Quelle OÜ teinud ühtegi ülekannet OÜ-le Droom.
Karistusseadustiku § 402-2 ei hõlma valimisliitude, üksikkandidaatide või erakonnast eraldi valimiskampaaniat tegevate kandidaatide valimiskampaania võimalikku ebaseaduslikku rahastamist.
Tegemist on JOKK-olukorraga
Äripäeva uuriva toimetuse juhi Aivar Hundimägi sõnul on see otsus tüüpiline näide JOKK-lahendusest. "Mina loen prokuratuuri selgitustest välja, et Rahumägi ja Antropovi valimiskampaaniat võisid rahastada firmad, aga kuna kaks poliitikut tegid kampaaniat iseseisvalt, siis ei saa ka teha järeldust, et Reformierakonda oleks seadust rikkudes rahastatud ning seetõttu pole ka mõtet juhtumiga edasi tegeleda," ütles Hundimägi ja lisas, et tal on kahju, et tõe selgitamise asemel peeti olulisemaks otsida kehtivates seadustes auk, mis võimaldab uurimisorganitel selle ebameeldiva teemaga tegelemisest loobuda.
"Rahumägi, Antropov ja Ojuland kandideerisid valimistel Reformierakonna nimekirjas ja nad tegid koostööd Reformierakonnaga oma kampaaniate korraldamisel. Öelda nüüd, et nende kampaaniad ja seega kampaaniate rahastamine polnud erakonnaga seotud, ei kõla veenvalt," lisas ta.
Hundimägi sõnul tekitavad prokuratuuri pressiteate mõned laused, mitmeid küsimusi, millele prokuratuur võiks algaval nädalal täpsemalt vastata. Näiteks ütleb prokuratuur, et esitatud dokumendid lükkasid ümber osad meedias avaldatud väited ning nimetatakse konkreetselt, et Quelle ei teinud veebruaris ülekannet. "Kuna osad väited lükkasid prokuratuuri käsutuses olevad dokumendid ümber, siis saab järeldada, et osa Äripäevas avadatud väiteid need dokumendid ümber ei lükanud, aga millegipärast ei taha prokuratuur sarnaselt Quellele neid kinnitust leidnud väiteid avalikult esile tuua. Loodetavasti oli see selline pressiteate ülesehitus juhuslik," rääkis Hundimägi.
Mis puudutab konkreetselt Quellet, siis on Äripäeva käsutuses olevas Droomi raamatupidaja poolt koostatud Jaanus Rahumägi võlgnevuse ülevaates must-valgelt kirjas, et 19. veebruaril vähenes Rahumägi võlg 200 000 krooni võrra tänu Quellele. "Ma loodan, et prokuratuur küsis Droomi raamatupidajalt, miks ta seda nii kajastas? Äripäeval pole õnnestunud sellele küsimusele vastust saada," märkis Hundimägi.
Seotud lood
Riigikogu liikmetelt Jaanus Rahumägilt ja
Robert Antropovilt võla nõudmiseks koostas reklaamibüroo Droom nõude Rahumägi
vastu ja Droomilt võlanõude ära ostnud OÜ Raetransport Antropovi vastu.
Erakonnad on sõnades nõus pärast
riigiprokuratuuri otsust, mis ei leidnud Reformierakonna liikmete Jaanus
Rahumägi ja Robert Antropovi tegevuses midagi kriminaalset, algatama
seaduseparandusi.
Sotside, Rahvaliidu ja Keskerakonna fraktsioonid ootavad riigikogu esimehelt Ene Ergmalt hinnangut Reformierakonna liikmete valimiskampaania rahastamisele ettevõtete poolt.
Riigikogu korruptsioonivastase seaduse
kohaldamise erikomisjoni esimees Jaanus Marrandi ütleb, et ta ei lepi
prokuratuuri selgitustega, kuna erakonna liikme isiklik kampaania peaks olema
erakonna kampaania osa. Samuti oodatakse Reformierakonnalt selgitusi Kristiina
Ojulandi valimiskampaania kulude tasumise kohta.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.