Tallinna Vesi AS ületas LHV ootusi mitme protsendi võrra ning selle aasta esimesel poolaastal oodatakse väikest käibekasvu seoses Maardu Vee lisandumisega gruppi.
„Tallinna Vee kasumlikkus on reguleeritud linnaga sõlmitud lepinguga, mis sätestab veetariifid Tallinnas. Leping kehtib 2020. aastani ning sellega on sätestatud veehindade muutus edaspidi inflatsiooni võrra. Kasumlikkust oleks võimalik reguleerida läbi riikliku tasandi, mis seaks hindade määramise näiteks konkurentisameti pädevusse. Kuid sellise seadusemuudatuse läbiviimine on venima hakanud,“ ütles Äripäevale LHV analüütik Kristo Oidermaa.
Ta märkis, et Tallinna Vee käive ületas neljandas kvartalis LHV Panga ootusi 3,8% võrra, mis oli tingitud eelkõige oodatust suurematest vee ja reovee müügimahtudest. „Neljanda kvartali puhaskasum oli 8 miljonit eurot, mis oli märkimisväärselt suurem meie prognoosist, mis oli 6,7 miljonit eurot,“ nentis analüütik lisades, et siiski vastas põhitegevuse kasumlikkus ootustele ning peamine erinevus tuli oodatust suuremast kasumist torustike rajamisel. 2010. aasta esimesel poolaastal ootab LHV Tallinna Veele väikest käibekasvu, mis tuleb peamiselt Maardu Vee lisandumisest gruppi. „Samuti prognoosime paremat kasumlikkust, kuna 2009. aasta esimese poolaasta tulemused sisaldavad ühekordseid finantskulusid,“ lisas Oidermaa.
Täna kirjutas aripaev.ee, et Tallinna Vee käive kasvas IV kvartalis kümnendiku ja puhaskasum üle kolmandiku. Kasumimarginaaliks kujunes 62%, võrrelduna III kvartali 54 protsendiga.
Seotud lood
Tallinna Vee käive kasvas IV kvartalis kümnendiku ja puhaskasum üle kolmandiku. Kasumimarginaaliks kujunes 62%, võrrelduna III kvartali 54 protsendiga.
Tallinna Vee aktsionär Tõnis Rüütel rõõmustas Tallinna börsi tõusmise üle ning loodab enda Tallinna Vee aktsiatelt saada kopsakaid dividende.
Tänased Tallinna Vee majandustulemused näitasid veelkord konkurentsiameti õigeid järeldusi, et kasum on liiga kõrge, rõhutas konkurentsiameti peadirektor Märt Ots.
Mõned trendid jäävad meiega kauaks, mõned kaovad sootuks ja mõned muutuvad, kohanedes hetkeolukorraga. Ettevõtete keskkonna-, sotsiaalsed ja juhtimisstandardid (Environmental, Social and Governance – ESG) peavad muutuma, seda eriti seoses eelseisvate struktuursete muutustega poliitikas. Olukord näib olevat Trumpi tulekuga kardinaalselt muutunud, kuid tegelikult on muutused toimunud juba päris pikka aega.