Saksamaa keskpank Bundesbank on sattunud vastutustundetu teismelise pantvangiks oleva vanema rolli, kes on sunnitud vastu tahtmist laenu andma, kirjutab Market Montage.
Numbreid on raske leida, poliitikategijad ei armasta nendest rääkida ja raamatupidamine ei ole seksikas. Väljaspool Saksamaad on see mõne pealkirjani jõudnud. Numbrid on aga nii hiiglaslikud, et see võib muutuda üheks otsustavamaks faktoriks otsustamisel, kas euroala säilib või laguneb.
Aeg on meenutada Euroopa keskpanga pankadevahelist maksesüsteemi Target2. Saksamaa keskpank on vaikselt andnud 495 miljardit eurot automaatset laenu Euroopa Keskpangale Target2 kaudu. Viimaselt on võtnud hiiglaslikult laenu nõrkade maade keskpangad – Kreeka, Iirimaa ja Portugali keskpank –, kuid nüüd juba ka Hispaania, Itaalia ja isegi Prantsusmaa oma. Tehniliselt rääkides ei ole tegu laenude, vaid nõuetega. Kui euroala laguneks, võib Saksamaa kaotada kogu 495 miljardit eurose nõude. See võrdub 60 protsendiga Saksamaa liidueelarvest – olles suurem kui laen EFSFile ja muudele abiprogrammidele.
„Kui euro läheb katki, on kogu see nõue ohus,“ ütles Ifo Institute’i president Hans-Werner Sinn.
Bundesbanki bilanss on aeglaselt, kuid kindlalt muutumas. Kui 2006. aasta lõpus moodustasid Targeti nõuded vaid 7 protsenti Bundesbanki varadest. Selle aasta oktoobris moodustasid nad 64 protsenti keskpanga bilansist, selgus Aaron Tornelli ja Frank Westermanni uuringust. Esimene esindab California ülikooli ja teine Osnabrücki ülikooli. EKP-l on väljaantud laenude tagatiseks valdavalt kõige nõrgemate euroala riikide valituste võlakirjad. Kuld moodustab vaid 17 protsenti Bundesbanki bilansist.
Seotud lood
Euroala rikkamate riikide juhid on üha julgemalt tõstatanud küsimuse, kas rahaliit pole praeguseks juba piisavalt tugev, et Kreeka päästmise agooniale lõpp teha ja riik eurokammitsaist lahti päästa.
Euroala pangad võtsid täna Euroopa Keskpangast 489 miljardit eurot kolmeaastast repolaenu.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”