Kus on intressid Eestist madalamad?

Euroopa keskpanga septembrikuine statistika kohaselt oli Eestis kuni aastate tähtajaliste eraisikute hoiuste keskmine intressimäär vaid 0,55 protsenti. Sellest madalam oli intressimäär vaid Luksemburgis (0,31 protsenti) ja Belgias (0,54 protsenti).

Euroala keskmine hoiuste intressimäär oli 2,80 protsenti. Soomes oli kuni aastaste hoiuste intressimäär 1,31 protsenti, Saksamaal 1,29 protsenti, Prantsusmaal 1,81 protsenti ja Hollandis 2,84 protsenti. Statistikas puuduvad andmed Iirimaa kohta.

Oktoobris korraldas SEB Balti kodumajapidamiste analüüsi tutvustava ürituse, kus selgus mõndagi huvitavat meie harjumuste kohta.

Hoiuste summalt elaniku kohta oli esikohal nagu varemgi Eesti (3410 eurot), millele järgnesid Leedu (2652 eurot) ja Läti (2026 eurot). Praegused rekordmadalad intressimäärad ei ahvatle hoiustajaid ning ei soodusta tähtajaliste hoiuselepingute sõlmimist. Jaanuarist augustini langes tähtajaliste hoiuste osakaal võrreldes nõudmiseni hoiustega kõigis Balti riikides.

Kaheksa kuu jooksul kasvas pikema kui üheaastase tähtajaga hoiuste osakaal veidi vaid Eestis ja Leedus. Aasta alguses oli selliste hoiuste osatähtsus Eestis 18,2 ja Leedus vastavalt 17,3 protsenti. Augusti lõpu seisuga olid vastavad näitajad 19,8 ja 20 protsenti, kusjuures Lätis langes pikaajaliste hoiuste osakaal kaheksa kuuga 27 protsendilt 24,4-le.

Lähitulevikus ei ole Balti riikide hoiustajatel enam põhjust oodata intressimäärade tõusu näiteks aastate 2008–2009 tasemele. Enamik säästjatest ilmselt lepivad sellega ja nende käitumine eriti ei muutu. Mõned hoiustajad hakkavad aga otsima finantsasutusi, kes pakuvad hoiustele kõrgemat intressi.

„Kui intressimäärad on nii madalal nagu täna, siis isegi tõus ühe protsendipunkti võrra võib hoiustaja jaoks tähendada tulude kahekordistumist. Kuna eraisikud on jätkuvalt ettevaatlikud ja riskikartlikud, ei teki sobivat keskkonda kõrgema riskiga säästmisvõimaluste populaarsuse tõusuks ehk investeerimiseks väärtpaberitesse ja muudesse sarnastesse finantsinstrumentidesse,“ ütles SEB Leedu ökonomist Julita Varanauskiene.

„Eesti elanikud eelistavad hoida raha pigem pangas ja kodus hoitava sularaha osakaal on lõunanaabritega võrreldes suhteliselt väike. Kui lätlastel on kolmandik säästudest sularahana kodus, siis eestimaalastel umbes kümnendik. Ka sellest toodi suur osa eurole ülemineku ajaks pangakontodele (sularaha osakaal pangahoiustest langes alla 5 protsendi), kuid 2011. aasta lõpuks 10-protsendiline sularaha osakaal taastus. Kindlasti ei ole säästude kodus hoidmine turvaline ja seepärast on raha säilimiseks selle pangas hoiustamine kindlasti parem valik. Raha investeerimise eesmärgil riskantsematesse varaklassidesse paigutamine puudutab täna suhteliselt väiksemat osa säästjatest,“ kommenteeris SEB Eesti eraisikute suuna arendusjuht Triin Messimas.