Eesti on toiduainetele kehtiva ühtse 20-protsendise käibemaksuga Euroopa Liidus esirinnas, meie toiduarvetel on käibemaks oluliselt suurem kui Soomes, Rootsis, Saksamaal ja paljudes teistes riikides.
Suurem osa Euroopa Liidu riike on kehtestanud peamistele või kõigile toiduainetele ja mittealkohoolsetele jookidele üks-kaks maksusoodustust. Ja kui ka kasutatakse Eestile omast ühtset maksumäära, on seegi paljudel juhtudel siinsest maksumäärast tunduvalt madalam. Sageli on käibemaks toidule mõni protsent või koguni null.
Näiteks on Rootsis toit ja mittealkohoolne jook maksustatud 12-protsendise käibemaksuga, Saksamaal ja Prantsusmaal 7-protsendise käibemaksuga. Soomes kehtib kõigile toiduainetele 14-protsendine käibemaks. Hispaanias ja Itaalias on toiduainete käibemaks 10 protsenti, olulisemate toiduainete puhul 4 protsenti. Suurbritannias on pea kogu toit käibemaksuvaba. Poolas on töödeldud toidu käibemaks 8 protsenti, toorele lihale ja kalale, samuti piima- ja pagaritoodetele 5 protsenti. Leedu turgutab väikseid põllumajandussaaduste müüjaid spetsiaalse toetussüsteemiga, Lätlased saavad maksusoodustuse imikutoitu ostes. Ja nii edasi.
Kokkuvõttes on Eestis peamised toiduained kohati lausa kordades suurema käibemaksu all kui teistes Euroopa riikides. Samas on Eestis pärast euroga liitumist toimunud järsk toidukaupade hinnatõus. 2011. aastal kasvas toidu ja mittealkohoolsete jookide tarbijahinnaindeks Eestis 9,7, mullu lisaks 3,8 protsenti, võrreldes aasta varasemaga. 2011. aastal oli Eesti toidukaupade hinnatõusu ELi suurim.
Vaata Euroopa Liidu riikides kehtivate toiduainete käibemaksumäärade võrdlust reedesest Äripäevast!
Seotud lood
Euroopa Liidu kõrgeima 27-protsendise käibemaksuga Ungari on hädas suuremat tulu noolivate maksupetturitega.
Maksuspetsialist ja Glimstedti advokaat Marko Saag nendib, et Eesti on teinud kummalise valiku - soodustada hotellis raamatu lugemist, aga mitte esmavajaduste rahuldamist nagu toit.
2012. aastal laekus riigieelarvesse 1,49 miljardit eurot käibemaksu, millest toidukaupade jaemüügi käibemaks moodustas 18%.
Jaeketid on valmis liituma kokkuleppega, et käibemaksu langetamise korral alandavad nad samavõrra ka toodete müügihinda. Kaupmeest huvitab klientide ostuvõime ja heaolu, riiki paraku mitte, kirjutab kaupmeeste liidu tegevdirektor Marika Merilai.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.