Eesti on toiduainetele kehtiva ühtse 20-protsendise käibemaksuga Euroopa Liidus esirinnas, meie toiduarvetel on käibemaks oluliselt suurem kui Soomes, Rootsis, Saksamaal ja paljudes teistes riikides.
Suurem osa Euroopa Liidu riike on kehtestanud peamistele või kõigile toiduainetele ja mittealkohoolsetele jookidele üks-kaks maksusoodustust. Ja kui ka kasutatakse Eestile omast ühtset maksumäära, on seegi paljudel juhtudel siinsest maksumäärast tunduvalt madalam. Sageli on käibemaks toidule mõni protsent või koguni null.
Näiteks on Rootsis toit ja mittealkohoolne jook maksustatud 12-protsendise käibemaksuga, Saksamaal ja Prantsusmaal 7-protsendise käibemaksuga. Soomes kehtib kõigile toiduainetele 14-protsendine käibemaks. Hispaanias ja Itaalias on toiduainete käibemaks 10 protsenti, olulisemate toiduainete puhul 4 protsenti. Suurbritannias on pea kogu toit käibemaksuvaba. Poolas on töödeldud toidu käibemaks 8 protsenti, toorele lihale ja kalale, samuti piima- ja pagaritoodetele 5 protsenti. Leedu turgutab väikseid põllumajandussaaduste müüjaid spetsiaalse toetussüsteemiga, Lätlased saavad maksusoodustuse imikutoitu ostes. Ja nii edasi.
Kokkuvõttes on Eestis peamised toiduained kohati lausa kordades suurema käibemaksu all kui teistes Euroopa riikides. Samas on Eestis pärast euroga liitumist toimunud järsk toidukaupade hinnatõus. 2011. aastal kasvas toidu ja mittealkohoolsete jookide tarbijahinnaindeks Eestis 9,7, mullu lisaks 3,8 protsenti, võrreldes aasta varasemaga. 2011. aastal oli Eesti toidukaupade hinnatõusu ELi suurim.
Vaata Euroopa Liidu riikides kehtivate toiduainete käibemaksumäärade võrdlust reedesest Äripäevast!
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!