Iirimaa virgub kriisi painest

Arutleme, mis detsembris lõppenud abipaketiga, mida Eestigi maksumaksja käendas, Iirimaal õieti muutunud on.

Alateadlikult või mitte uitab Farrelli mõte Briti endise peaministri Winston Churchilli ühe kirjatüki juurde, kus teemaks on pinged Iirimaal, mis esimese ilmasõja puhkedes tagaplaanile jäid, kuid sõjakära raugedes ja suitsu hajudes jälle esile tõusid. Samasugused nagu enne.

Poliitikud laastasid maksubaasiFarrell räägib nördimusega, kuidas poliitikud buumi eel Iiri maksubaasi laastasid, makse muudkui vähendasid ja sotsiaaltoetusi suurendasid, ostes ennast sel moel aina uuesti võimule. Räägib, kuidas pankurid peaministriga golfi mängisid, kuidas pankurid peaministriga - Farrell teeb pausi - mängisid.

Eelmise päeva Iiri ajalehtede esiuudis on olnud pankrotistunud suurpanga Anglo Irish Banki tippjuhtide kohtuprotsess. See on puhastav, et nüüd lõpuks ka pankurid kohtusse jõuavad, nendib Farrell.

Majandusmudel nagu kolmejalgne taburetFarrell võrdleb Iiri buumiaegset majandusmudelit kolmejalgse taburetiga. Üks jalg oli suur maksutulu kinnisvaratehingutelt, teine suur hõive ehitussektori arvel, kolmandaks helde sotsiaalkindlustussüsteem. See viimane jalg on nüüd veel ainsana püsti.

"Sotsiaalkindlustussüsteem on jätkuvalt liiga helde," toob Farrell näite, mis mõttes "hea kriis" riskib raisku minna. Ehk teisisõnu, millised reformid on pooleli. Universaalsed lastetoetused on 130 euro tasemel kuus ikka veel "naeruväärselt" kõrged, leiab ta. (Samas olgu öeldud, et lasteaiad on Iirimaal tasulised ja kulu keskmiselt 1000 eurot kuus).

Laiem maksubaasTeisalt on Farrelli hinnangul positiivne, et Iiri maksubaasi on troika ehk abilaenu tingimuseks olnud majandusreformide üle järelevalvet teinud IMFi, ELi ja Euroopa Keskpanga esindajate pealekäimisel laiendatud. Buumi harjal oli 15% valitsuse maksutuludest kinnisvaraga seotud, olen paar päeva varem kuulnud Iiri kinnisvarasektori ettevõtteid ühendava liidu juhilt Peter Staffordilt.

"Laiem on ta jah, aga mina maksumaksjana olen üks," toriseb nüüd pensionil suursaadik.

Seda kuulen Iirimaal veel mitmelt inimeselt, et muutuste ja kohanemise põhiraskus - nii maksutõusude kui ka kärbetena, on eraisikute peal. Äri ja ettevõtlust püüab valitsus igati hoida.

"Tegelikult oleme tagasi 2002. aastas," räägib endine IMFi asedirektor, nüüd professor ja Iiri valitsuse nõunik Donal Donovan, kelle eelmisel aastal ilmunud raamat just keldi tiigri jalust viinud tõbesid diagnoosib.

Makrotasand enam-vähem korrasTormisel õhtul, kus Dublini peatänav on purunenud vihmavarjudest kirju, on Donovan kohtumiseks aega näpistanud ühelt lennukilt teisele tõttamise vahepeal. Püüan juttu hoida sellel, mis on muutunud ja mis saab edasi. Donovan räägib, et makrotasemel on asjad Iirimaa majanduses enam-vähem korda saadud. Kuid nii nagu aastatuhande alguses, ollakse jälle suures sõltuvuses rahvusvahelistest suurkorporatsioonidest ja soodsast maksukeskkonnast.

"Üks asi on see 12,5%ne määr," ütleb Donovan, enne hoolega sõnu seades, kui avaldab, et vaevalt nii madal ettevõtte tulumaksumäär perspektiivis jätkuda saab. Küllap peab Iiri määr tõusma ja teistel riikidel alanema.

Teine asi on Iirimaa pakutud maksude optimeerimise võimalused, millest kõige paremini on tuntud ehk Apple'i juhtum. USA ja Iiri maksukoodeksi koosmõjust tekkis olukord, kus Apple'il ei olnudki lõpuks riiki, kus tulnuks makse tasuda. Sellest oli USA Kongressis mullu suur pahandus ja nii otsustas Iiri valitsus, et taoline kombinatsioon ei ole enam lubatud. Kõik muu on jõus.

Donovanile teeb küsimus laiemalt muret - kuivõrd jätkusuutlik on taoline maksudele ja suurkorporatsioonidele rajatud  majandusmudel. Tarvitseb kusagil mõnd rahvusvahelist maksulepingut muuta ja kohe kannatab Iirimaa atraktiivsus välisinvestorite silmis. Põhjustel, mida Iiri valitsus ise ei kontrolli.

Riskidega ei arvestatudKa Iiri poliitilises kultuuris, millest olid tingitud kriisini viinud juhtimisvead, pole Donovani arvates veel piisavalt muutusi. Poliitikategemise nõrkustena loeb ta üles kalduvuse grupis kõik ühtemoodi mõelda, liiga isikute tasandile toodud debati, mis ei lase inimestel ausalt oma eriarvamust avaldada, vähese välisilma tundmise ning suutmatuse õppida teiste riikide vigadest. Ikka arvatakse, et Iirimaal on kuidagi teistmoodi. Kõige halvem on aga see, et riske, mis on küll vähe tõenäolised, kuid juhtudes eriti ränkade tagajärgedega, reeglina ette läbi ei mõelda.

"Selle parim näide on, et isegi keskpangas, finantsjärelevalves ja rahandusministeeriumis ei olnud keegi enne kriisi puhkemist isegi mõelnud võimalusele, et kinnisvara hinnad kokku kukuvad," ütleb Donovan ja soovitab oma raamatust lisa lugeda.

Sõltumatud uued valvurid Nüüd on Iirimaal järelevalvet tegemas teised inimesed, kelle kohta Donovan nendib, et nad ei ole enam n-ö vana eliidiga seotud. Positiivseks arvab ta ka euroala pangaliidu loomise ja Iiri pankade allutamise Euroopa Keskpanga järelevalve alla.

Kogu oma olemuselt ülimalt joviaalne Donovan süvendab Iirimaal tekkinud muljet, et inimesed hakkavad kriisi painest virguma. Pubid ja restoranid on rahvast täis, pealinnas Dublinis räägitakse juba kinnisvara minibuumist, mille taga on taas Iirimaale kolimist jätkanud rahvusvaheliste suurkorporatsioonide vajadus tänapäevaste kontoripindade ja korterite järele.

Oleksin oma unises riigiteenistujate rajoonis peaaegu maha maganud, kui kiiresti majandus on toibumas, ütleb Farrell jutuvadast rõkkavas Davy Byrnes'i pubis.

Võlad on maksmata Meeleolud on Iirimaal paranenud jah. Kuid käes on inimestel raha vähem ja ees uued maksutõusud, sest krahhis kõrbenud pankade päästmisest on üleval suur riigivõlg, 120% SKPst. Võla teenindamiseks laenab riik tänavu üle 8 miljardi euro. Eraisikute võlakoorem kõrgub majapidamiste sissetulekust 198% tasemel. Kinnisvara müüa on ikka alles väga keeruline - buumi ajal vara ostmiseks võetud laene praegused hinnatasemed ei kata.

Värsketes ajalehtedes lubavad Iiri poliitikud aga juba maksukärpeid. Valimised lähenevad.

"Plus ca change," kirjutab endine suursaadik mulle Iirimaalt, kui olen juba Tallinnas tagasi. Ehk mida rohkem asjad muutuvad, seda vähem nad tegelikult muutuvad.

 

Kinnisvarasektor on põhjast läbi"Hiljaks olete jäänud, ei ole teil siin stoorit, kriis on juba ära olnud," ütleb mulle Dublinis Iiri kinnisvarasektori ettevõtteid koondava organisatsiooni PII juht Peter Stafford.

Kinnisvarasektor oli Iiri majandust tabanud kriisi epitsenter. Kui odav laenuraha järsku lõppes, jäid paljud arendused päevapealt pooleli. Kriisi ajal kukkusid majade ja korterite hinnad 50–60%, kohati 70–80%.

Stafford räägib, et nüüd läheb ehitamine juba vaikselt edasi – pooleli jäänud arendusi püütakse valmis ehitada, sest pealinnas on rahvusvahelised suurkorporatsioonid nagu Google, LinkedIn ja Facebook tekitanud taas nõudluse nii uute kontori- kui ka elamispindade järele.

"Oleme tagasi defitsiidis," ütleb Stafford. "Kriisi ajal ei ehitatud ju kaua aega mitte midagi."

Toibumine on siiski alles habras ja ebaühtlane, möönab Stafford. Sisuliselt on tekkinud kaks kinnisvaraturgu, pealinn Dublin ja ülejäänud riik. Kuid kindlasti jõuab toibumine varsti ka Limericki, Galwaysse ja teistesse suurematesse linnadesse, usub ta. Turul toimetavad aktiivselt välismaised investeerimisfirmad nagu BlackStone ja Kennedy Wilson.

Möödunud aasta oli Iirimaal esimene aasta, mil kinnisvara hinnad krahhi järel üle riigi jälle kosusid.

TAUST

2008. a septembris pärast USA investeerimispanga Lehman Brothers krahhi tegi Iiri valitsus otsuse garanteerida kuue suurima panga varad, adumata laenu- ja kinnisvarabuumi kütnud pankade probleemide ulatust.2010. a novembris oli Iirimaa sunnitud Kreeka järel teise euroala riigina IMFilt ja ELilt abipaketti paluma, kokku 67,5 mld eurotMullu detsembris sai Iirimaast esimene euroala riik, mis abiprogrammi toel turgude usalduse taastas ja käenduse alt välja sai2014. aasta riigieelarve on Iirimaal üheksas kärpe-eelarve, kus 2/3 langeb kärbete ja 1/3 maksutõusude arveleKõik kärped ja maksutõusud kokku on vähendanud kõrgemapalgalistel sissetulekuid 15% ja madalamapalgalistel 12,5%, hindab majandusinstituut ESRI. Madalamapalgalistel on kõige väiksemad puhvrid.17,8 protsendile SKPst küünivad kokku Iirimaal rakendatud kärped ja maksutõusud sõltumatu mõttekoja Social Justice Ireland hinnangul. Rahaliselt on see ca 30 mld eurot.

Äripäeva ajakirjaniku ja fotograafi Iirimaa-sõidu kulud kattis Euroopa Komisjon.