ÄP: hind nurjas IPO

Maailmas pole aktsiate avaliku enampakkumise tühistamine küll ennekuulmatu, kuid Eestis polnud seda varem ette tulnud, enne kui Pro Kapital andis teada IPO tühistamisest vähese nõudluse tõttu.

Kahju, et varjusurmas Tallinna börs uue tulijata jäi. Ehkki Pro Kapital Eesti väikeinvestorile panust ei teinud, oleks see ikkagi börsi elavdanud ning andnud ka teistele firmadele head eeskuju börsiletulekut ette valmistama hakata. Huvipuudus kujunes paraku vastastikuseks: väikeinvestor vastas firma otsusele IPOst reklaami kujul nn kohalikule publikule mitte teadagi anda omapoolse õlakehitusega: väikeinvestorite reaktsioonides puudus vähimgi vaimustus. Entusiastliku märkimise asemel jäädi pigem äraootavale seisukohale.

Mingiks nn rahvaaktsiaks poleks Pro Kapital muidugi kujunenud, kuid ligi saja miljoni eurost IPOs osalemisest taandasid end kiirelt ka kohapealsed institutsionaalsed investorid, sh Eestis tegutsevad suurpangad, kes teatasid, et ei kavatse Pro Kapitali aktsiaid omandada. Välismaiste investorite huvist aga IPO täismärkimiseks ei piisanud.

Nii on ebaõnnestumisel mitu objektiivset põhjust, mida oleks tegelikult juba emissiooni ette valmistades kõrvaldada saanud. Hääli, et aktsia on üle hinnatud, kostis alates börsile tulemise plaani avalikustamise päevast. Samas, ülehinnatuse kahtlus on uute tulijate puhul õhus sagedasti. Aktsia hinda oleks põhimõtteliselt võimalik olnud korrigeerida ka lausa nn kaheteistkümnendal tunnil, kuid seda ei tehtud, ehkki üleüldisest ebakindlusest põhjustatud hinnatundlikkust võinuks eeldada.

 Infonappus ja teadmatus tuleviku suhtes on teine põhjus, miks investorite huvi leigeks jäi. Dividendiaktsiat polnud Pro Kapitalist loota, see oli ette teada. Tulevaste rahavoogude suhtes valitses aga suur ebamäärasus: kolme kinnisvaraprojekti, mille tarvis IPO kaudu raha koguda kavatseti, olid alles plaanide staadiumis. Pealegi on Pro Kapital viimase kolme tegevusaasta jooksul kahjumis olnud. Kristiine keskuse edukas müük oli mõistagi meeles, sarnase struktuuriga Arco Vara aktsia saatus Tallinna börsil aga paraku samuti silma ees.

Ent Pro Kapitali aktsiaemissiooni ebaõnnestumisel on ka mõned nn ajaloolised tagamaad, mis võisid mõjutada peamist sihtgruppi, rajatagust institutsionaalset investorit. LHV ei pruukinud IPO korraldajana olla kõige õnnestunum valik. LHV nimega netiotsingu kaudu tutvust tehes hakkab kõigepealt silma 2005 skandaalne siseinfo kasutamise juhtum, millega seostub LHV tollaste töötajate Kristjan Lepiku ja Oliver Peegi nimi. Ettevõte, mille töötajale on USA börsijärelevalve hiigeltrahvi määranud, ei pruugi usaldust äratada.

Teiseks Pro Kapital ise ja selle firmaga seostuv Ernesto Preatoni värvikas isik. Pro Kapital toimetas Tallinna börsil 1998-2001, kuid eemaldati siis nimekirjast, sest firma ei järginud börsi infojagamise reegleid. Preatoni sattus 2001 maksupolitsei huviorbiiti, 2004 nõudis maksuamet ärimehelt rohkem kui 50 miljonit krooni ning õhus oli isegi vanglakaristus, kuid 2007 tunnistati Preatoni isiklike maksude tasumatajätmises õigeks.

Loodetavasti õpivad peatsed uued tulijad Pro Kapitali vigadest.

Autor: 1185-aripaev