Amserv Grupi AS üks osanik ja juht Raivo
Kütt on seda meelt, et enne kui hakata rääkima luksusautode maksustamisest,
tuleks rangelt paika panna luksusauto kui mõiste, näiteks Audi A6 pole tema
sõnul luksusauto vaid tavaline keskklassi auto.
Aripaev.ee küsis tänase päevaküsimuse raames „Kas luksusautod tuleks panna maksu alla?
Kütt leiab, et kõikide riikide turud, kus nn luksusautod on maksustatud, on näidanud valitsusele hoopis raha kaotamist, kui selle juurde saamist kehtestatud maksu abil. „Läti suguses rikkurite riigis kukkus kallite autode müük tunduvalt. Ma kohe imestan seda sotside rumalust,“ sõnas Kütt sarnase praktika kohta naaberriigis ning kommenteeris Sotsiaaldemokraatide poolt eelarvestrateegia töörühmas välja käidud ideed kehtestada luksusauto maks mootorsõidukitele, mille võimsus ületab 139 kW.
„Kõik muudkui räägivad sellest maksust. Kõigepealt tuleks panna paika, mis on üldse luksusauto,“ ütles Kütt kelle sõnul ei saa öelda, et näiteks Audi A6 kuuluks kuidagi luksusautode hulka. Tema sõnul on Audi A6 puhul tegemist tavalise keskklassi autoga.
„Minu arvates ei ole Eesti sugune riik täna üldse valmis luksusautode maksustamiseks. Eesti saab niigi oma maksud kätte,“ vastas Kütt küsimusele, mille alusel tuleks Eestis luksusauto mõiste kindlaks määrata.
Seotud lood
Luksusautode müüjad arvavad, et praegu on
kõigile meie turul ruumi, kuid majanduse jahtudes eralduvad ikkagi terad
sõkaldest.
Amserv Grupi juhatuse esimees Raivo Kütt ei
toetakse erakondi rahaliselt, vaid ainult hääleliselt.
Sotsiaaldemokraadid käisid riigi
eelarvestrateegia töörühmas koalitsioonipartneritele välja idee kehtestada
luksusauto maks mootorsõidukitele, mille võimsus ületab 139 kW.
Automüüja A2 Autowelt brutokäive kasvas
esimeses kvartalis 55% võrra, 49,9 miljoni kroonini. Suure panuse kasvu andis
luksusklassi autode müük, teatas firma.
“Meie naaber on agresiivsem, karta ei tule”
Peaminister Kristen Michal sõnastab 2025. aastaks Eestile kolm eesmärki, mille eest lubab seista: aasta lõpuks on Eesti kaitse hästi kindlustatud, majandus on konkurentsivõimelisem ja bürokraatiavabam ning kasvab, ühiskondlik debatt on lugupidav ja arukas.