Alates järgmise aasta 1. märtsist tõusevad Eesti Energia Jaotusvõrgu võrgutasud 1,5 protsenti, mis tähendab elektriarve suurenemist keskmisele majapidamisele ca 2,3 krooni kuus.
Korraline võrgutasude muutus on kooskõlastatud konkurentsiametiga ning võtab arvesse Eesti Energia poolt mittejuhitavate kulude muutust, varasema perioodi inflatsiooni ja efektiivsuse kasvu. Võrgutasude muutmine toimub viitega ehk varasema perioodi reaalseid kulusid arvestades, teatas Eesti Energia.
Võrgutasude ja elektri hinna korrigeerimine toimub vastavalt konkurentsiametiga kokku lepitud hindade regulaarse indekseerimise metoodikale. Elektrihinna komponentide regulaarne indekseerimine toimub kaks korda aastas – jaanuariks vaadatakse üle elektrienergia hind ning märtsiks võrguteenuse hind. Elektri hind 1. jaanuarist 2010 ei muutu.
Eesti Energia andmetel koosneb elektri hind neljast komponendist, milleks on elektrienergia hind, taastuvenergia tasu, aktsiis ja võrguteenuse hind. Tuleva aasta 1. jaanuarist tõusevad riiklikult nii taastuvenergia tasu kui ka aktsiis. Kui võrguteenus kallineb 1. märtsist, siis 1. aprillist hakkab ligikaudu 200 suuremat tarbijat ostma elektrienergiat vabalt turult.
Võrgutasu on kulupõhine ja selle kehtestamisel arvestatakse ka tulevase perioodi investeeringuid. Keskmiseks majapidamiseks peab Eesti Energia tarbijat, kes kasutab umbes 7000 kWh elektrienergiat aastas ehk pisut alla 600 kWh kuus.
Seotud lood
Seoses võrguteenuste hindande tõusuga 1.
märtsist kallineb elektri hind lõpptarbijale keskmiselt kahe protsendi võrra,
kirjutas ERR.
Detsembris Eleringi rooli istuv endine poliitik ja rahandusminister Taavi Veskimägi usub, et odavam Vene elekter sunnib tulevikus ka Eesti Energiat paremat hinda pakkuma.
Vabaturule üleminek ja uute puhtamate ning
säästlikemate energiatootmisviiside pidev väljaarendamine on järgmise viie aasta
kõige olulisemad sündmused Eesti energeetikas, ütles intervjuus
juhtimisajakirjale KPMG Foorum Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive.
Septembris müüs Eesti Energia kodumaisel
turul 13 protsenti vähem kui möödunud aasta septembris, ärikliendid ostsid
elektrit koguni 19 protsenti vähem.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.