2010. aastal katab Eesti Energia Leedu elektrinõudlusest minimaalselt kümme protsenti, teatas ettevõte. Lisaks sellele müüb Eesti Energia soodsate turutingimuste korral elektrienergiat Leetu päev ette turule.
Täna öösel suletakse Baltimaade suurim elektritootja - Ignalina tuumajaam, mis on viimase viie aasta jooksul tootnud tavapäraselt 30-40 protsenti Baltimaades toodetud elektrienergiast. Samas kasvatab Ignalina tuumajaama sulgemine Eesti elektrienergia eksporti.
2010. aasta kokkuvõttes on Eesti Energia oodatav turuosa Leedu elektriturul 10-15 protsenti. „Loodame aasta jooksul müüa Leedu turule miljardi krooni eest elektrit. See tähendab märkimisväärset ekspordi kasvu,“ kommenteeris Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive.
Elektrienergia eksport Leetu aitab Eesti Energial kompenseerida majanduslangusest tingitud koduturu nõudluse ja sellega seotud tootmismahtude langust. Tootmisvõimekust on Eesti Energial aastas üle kümne teravatt-tunni. Talvise tippkoormuse ajal tarbitakse Eestis aga ca 1 500 megavatt-tundi elektrit tunnis. Eesti Energia energiakaubanduse direktor Margus Vals ütles tehingut kommenteerides, et lisaks ekspordi ja tulude kasvule võimaldab stabiilne eksport Leetu töötada Narva elektrijaamadel stabiilsema ja kõrgema koormusega ning tänu sellele ka suurema efektiivsusega.
Eesti Energia elektrienergia eksport ulatus 2009/10. majandusaasta esimesel poolaastal 1 115 GWh-ni. Elektrienergiat eksporditi Estlink kaabli kaudu Soome ja Põhjamaadesse ning Lätti, kus Eesti Energia tütarettevõtte Enefit omab viieprotsendilist turuosa.
Seotud lood
Eile hilisõhtul kohaliku aja järgi kell 23 lõpetas Ignalina tuumajaam töö. Nüüd tuleb Leedul 35% kasutatavast elektrienergiast sisse osta.
Pärast Ignalina aatomielektrijaama sulgemist kavatseb Leedu odavama Venemaa elektri sisseostmise asemel enda elektrit kasutada.
Eesti Energia nõustub tuleva aasta 1. aprillist ligi 250 suurkliendi vabaturule mineku riski maandama, kui ettevõtted selle eest täiendavat tasu maksavad.
Täna tund enne südaööd seiskab Leedu veerandsada aastat vana Ignalina tuumajaama viimase reaktori, mis oli üks Euroopa Liidu nõudmisi Leedu liitumiskõnelustel.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.