Särtsakas arhitektuuribür?oo lugupeetud inimestele

Varem suurt arhitektuuribürood omanud arhitekt Raul Vaiksoo ja interjööridisainer Krista Aren otsustasid viis aastat tagasi eelistada vaimset ja materiaalset vabadust. Ja nad ei kahetse. Vastupidi. Äripäeva kiiresti arenevate ettevõtete Gaselli edetabelis on nad 700 firma seas jõudnud tublile 80. kohale.

"Kui eesmärk on suur kasum ja materiaalne heaolu, siis seda ei saa hukka mõista. Kindlasti on teatud eluetapil vaja ka suure kasumi nimel tegutseda," ütleb Raul Vaiksoo Arhitektuuribüroo ainuomanik Krista Aren. Tema sõnul teenis arhitekt Vaiksoo suures büroos töötades mitu korda rohkem kui praegu.

"Kui eesmärk on aga teha seda, mida hästi osatakse, armastatakse ja mille tegemisest rõõmu tuntakse, siis võib valida veidi veidrama eesmärgi. Meie eesmärk on näiteks elada ära ja teha endale meelepärast tööd. Elame vaba inimese karmi elu. Meil on kesklinnas 53ruutmeetrine korter, odav auto ning alati, kui soovi on, võimalus võtta ette üks reis või matk. See on väga mõnus tunne," põhjendab Aren, miks viie aasta eest otsustati isiklik osaühing luua. Raul Vaiksoo on perfektsionist. Suures büroos kulub palju aega teiste juhendamisele ja administreerimisele, mis ei ole Vaiksoo lemmiktegevus. Loominguliseks tööks ei jää nii palju võimalusi, kui ise sooviks ja tahaks. "Raul on kontrollifriik. Väga täpne. Peab alati tööde tähtaegadest kinni, mis kunstiinimeste puhul ei olegi just väga tavapärane. Suuremas ettevõttes tekib tunne, et oled justkui mutter masinavärgis, kellest õieti midagi ei sõltu. Keegi teine määrab tähtajad tööle, mida ta kunagi teinud pole, kogu masin pöörleb kvantiteedi, mitte kvaliteedi huvides," selgitab Aren.

"Väga põnev töö oli Koordi mõisahoone kohandamine elamuks," meenutab Aren. Suurejooneline mahukas projekt, mille tagajärjel valmis ootamatult kiiresti terviklik mõisakompleks koos tegusa ratsaspordibaasiga. Tellija tahe ja järjekindlus võimaldasid projekti täies mahus ka ellu viia.

Mõis ise on üsna askeetlik 18. sajandi varaklassitsistlik hoone seina- ja laemaalinguteta. "Eesmärgiks oli tekitada mõisahoonele sobiv atmosfäär ilma erilise luksuseta," märgib Aren.

Äripäev küsis mitmelt ettevõtjalt, miks on nad otsustanud võimalikult vähese palgatööjõuga läbi ajada.

Äripäeva Gaselli TOPis 468. koha saavutanud Räpina Vesiveski üks omanikest Hans Toode põhjendas seda parema ülevaate omamisega.

"Ise oleme omanikud. Ise võtame 24 tundi ööpäevas telefoni vastu. Niimoodi on kõige parem kontroll ja ülevaade asjadest. Samas oleks vaja veel inimesi juurde võtta. Paar energeetikut. Pangalaenud on kukil, laiutada ei saa. Seetõttu oleme praegu piirdunud ainult kahe töötajaga," selgitas ta.

Äripäeva Gaselli TOPis 241. kohale platseerunud Rabaveere Farmi omanik Olav Kreeni sõnul on teraviljakasvatuses keeruline päris üksi hakkama saada. "Kevadkülvi ja sügisese saagikoristuse ajal on vaja 3-4 inimest. Kui peaks päris üksinda tegema, siis osa masinaid lihtsalt seisaks, aga praegusel ajal on masin oluliselt kallim ülal pidada kui inimene," märkis Kreen.

"Meie ettevõte ostab tööjõuteenuse sisse ega pea palgal ühtki töötajat. Siiski pean muretsema, et ka talvel oleks meestel palk tagatud. Sel juhul ei lähe nad mujale tööd otsima. Ega maal selliste tublide töömeeste leidmine lihtne ole," lisas peremees.