Mahepõllumajandusega tegelev Uuetoa talu pääses nokia-raamatusse tänu tatrakestadest patjade tootmisele. Kivipõllu sõnul käivad nad endiselt oma kaupa, jahutooteid ja patju laatadel müümas. "Me ei pea enam pikalt seletama, mis asi see tatrakestadest padi üldse on," räägib Kivipõld. "Need, kes on kunagi sellise naturaalse asja ostnud oma perele, lähevad juba teisele ringile. Ja kuna me pole vahepeal ka oluliselt hinda tõstnud, siis on palju neid kliente, kes iga kolme aasta tagant ostavad endale uue padja."
Ka Harjumaal lepapuust roigasmööblit valmistav Udo Aas kinnitab, et tegutseb täpselt samamoodi edasi. "Minu tegevus ei ole äri, mis rikkaks teeks," nendib FIEna tegutsev Aas. "Pluss on aga see, et neid inimesi, kes looduslähedust taga ajavad, on järjest rohkem. Samas vahepealne majanduskriis andis põntsu - tuli rohkem kulutada selleks, et midagi üldse müüa."
Aas oma toodangu järeletegemist ei pelga. "Ma olen näinud kolme inimest, kes on püüdnud midagi järele teha, aga mitte sellel tasemel, et müügiks kõlbab," lisab ta.
Tartus kiudplastist mudellennukeid tootva OÜ Tragi juht ja üks omanikest Heino Kõrvel räägib, et nad on kõik need aastad suutnud nina vee peal hoida. "Eks me oleme seigelnud ka üle maailma igasugustel turgudel, kuni lõpuks leidsime ühe hea edasimüüja Saksamaalt," seletab Kõrvel ja lisab, et viimasel ajal ongi nad põhiliselt oma lennukeid eksportinud Saksamaale ning Šveitsi. "Ameerika Ühendriikidega ja Austraaliaga vajus asi ära ja pigem sellepärast, et transporditasud olid liiga suured," põhjendab ta.
Tragi käive on olnud aastaid stabiilne ja viimastel aastatel isegi väikest tõusu näidanud. Kui 2003. aastal oli Tragi käive 0,07 miljonit eurot, siis 2012. aastal 0,085 miljonit eurot.
Nokia-raamatu kangelastest 26 tegutsevad läbi äriühingu ja 7 inimest FIEna. Firmade majandusaasta aruandeid aluseks võttes võib väita, et kümne aasta jooksul ehk võrreldes 2003. aastaga on oma käivet 2012. aastal kasvatanud 17 firmat. Üheksa firma puhul võib täheldada väikest käibelangust. Tõsi, mõned firmad pole veel 2012. aasta majandusaruannet esitanud ja nende puhul on võrdluses jälgitud 2011. aasta majandusnäitajaid.
Kaks firmat on aga kroonilised aruannete mitteesitajad. Samas kinnitavad mõlema ettevõtte juhid, et firmad tegutsevad endiselt. "Tellisime teenust ühest raamatupidamisfirmast, mis paraku jättis aruanded esitamata," selgitab Tartus lahtisi kahekohalisi tänavasõidu-sportautosid tootva OÜ Võidusõidutehnika põhiomanik ja juht Valter Teppan, miks on aruanne puudu kolme viimase aasta kohta.. "Oleme palganud uue inimese ja aruanded tulevad. Mis puutub aga Võidusõidutehnikasse, siis firma on täitsa elus ja tegutseb."
Seevastu kirstude tootja OÜ Rupak juhatuse liige ja üks omanikest Ingrid Reinu ütleb, et talle väga meeldib, et igaüks nende aruandlusega tutvuda ei saa. Rupak pole majandusaasta aruandeid esitanud alates 2007. aastast. Ettevõttel oli juuli lõpu seisuga veidi üle 1800 euro maksuvõlga.