Oma nokiat otsimas

Rõõm on tõdeda, et enamik tollastest oma nokia leidnutest on endiselt elujõus: 40 ettevõtjast 34 tegutseb – kes edukamalt, kes vähem edukalt – oma meelisalal edasi ning kolme FIE tegevus on aastatega taandunud pelgalt hobi tasemele. Täielikult soikunud on kolm omaaegset äriideed – kahe idee teostajad on meie hulgast lahkunud ning üks idee, põllukivide müük, oligi vaid ühekordne projekt.

Loomulikult on aeg teinud teatud korrektuure. Nii on viis raamatukangelast vanuse tõttu andnud äri eestvedamise üle järgmisele põlvkonnale, mitmed endised FIEd on pidanud targemaks viia oma tegevus äriühingu alla ning kolme firma omanikud on vahepeal asutanud uue firma, mis jätkab endisel tegevusalal.

"Meil on kõik samamoodi, võib-olla vaid vaimustus ja esialgne tuhin on natuke vaibunud," võtab Viljandimaal asuva Uuetoa talu perenaine Tiina Kivipõld läinud kümme aastat kokku. "Meie oma nokia leidsime ja laseme selle peal liugu edasi." Kivipõld lisab muiates, et mitte kõikidel aastatel pole nende ettevõtmine tõusutrendis olnud, vaid teinekord ka vaikselt allamäge läinud nagu heale liulaskmisele kohane.

Mahepõllumajandusega tegelev Uuetoa talu pääses nokia-raamatusse tänu tatrakestadest patjade tootmisele. Kivipõllu sõnul käivad nad endiselt oma kaupa, jahutooteid ja patju laatadel müümas. "Me ei pea enam pikalt seletama, mis asi see tatrakestadest padi üldse on," räägib Kivipõld. "Need, kes on kunagi sellise naturaalse asja ostnud oma perele, lähevad juba teisele ringile. Ja kuna me pole vahepeal ka oluliselt hinda tõstnud, siis on palju neid kliente, kes iga kolme aasta tagant ostavad endale uue padja."

Ka Harjumaal lepapuust roigasmööblit valmistav Udo Aas kinnitab, et tegutseb täpselt samamoodi edasi. "Minu tegevus ei ole äri, mis rikkaks teeks," nendib FIEna tegutsev Aas. "Pluss on aga see, et neid inimesi, kes looduslähedust taga ajavad, on järjest rohkem. Samas vahepealne majanduskriis andis põntsu - tuli rohkem kulutada selleks, et midagi üldse müüa."

Aas oma toodangu järeletegemist ei pelga. "Ma olen näinud kolme inimest, kes on püüdnud midagi järele teha, aga mitte sellel tasemel, et müügiks kõlbab," lisab ta.

Tartus kiudplastist mudellennukeid tootva OÜ Tragi juht ja üks omanikest Heino Kõrvel räägib, et nad on kõik need aastad suutnud nina vee peal hoida. "Eks me oleme seigelnud ka üle maailma igasugustel turgudel, kuni lõpuks leidsime ühe hea edasimüüja Saksamaalt," seletab Kõrvel ja lisab, et viimasel ajal ongi nad põhiliselt oma lennukeid eksportinud Saksamaale ning Šveitsi. "Ameerika Ühendriikidega ja Austraaliaga vajus asi ära ja pigem sellepärast, et transporditasud olid liiga suured," põhjendab ta.

Tragi käive on olnud aastaid stabiilne ja viimastel aastatel isegi väikest tõusu näidanud. Kui 2003. aastal oli Tragi käive 0,07 miljonit eurot, siis 2012. aastal 0,085 miljonit eurot.

Nokia-raamatu kangelastest 26 tegutsevad läbi äriühingu ja 7 inimest FIEna. Firmade majandusaasta aruandeid aluseks võttes võib väita, et kümne aasta jooksul ehk võrreldes 2003. aastaga on oma käivet 2012. aastal kasvatanud 17 firmat. Üheksa firma puhul võib täheldada väikest käibelangust. Tõsi, mõned firmad pole veel 2012. aasta majandusaruannet esitanud ja nende puhul on võrdluses jälgitud 2011. aasta majandusnäitajaid.

Kaks firmat on aga kroonilised aruannete mitteesitajad. Samas kinnitavad mõlema ettevõtte juhid, et firmad tegutsevad endiselt. "Tellisime teenust ühest raamatupidamisfirmast, mis paraku jättis aruanded esitamata," selgitab Tartus lahtisi kahekohalisi tänavasõidu-sportautosid tootva OÜ Võidusõidutehnika põhiomanik ja juht Valter Teppan, miks on aruanne puudu kolme viimase aasta kohta.. "Oleme palganud uue inimese ja aruanded tulevad. Mis puutub aga Võidusõidutehnikasse, siis firma on täitsa elus ja tegutseb."

Seevastu kirstude tootja OÜ Rupak juhatuse liige ja üks omanikest Ingrid Reinu ütleb, et talle väga meeldib, et igaüks nende aruandlusega tutvuda ei saa. Rupak pole majandusaasta aruandeid esitanud alates 2007. aastast. Ettevõttel oli juuli lõpu seisuga veidi üle 1800 euro maksuvõlga.

"Kinnitan, et tegeleme endiselt kirstude tootmisega samas kohas Hiiumaal ja samades ruumides kus ennegi, ainult et firma on teine ja osanikud on teised," sõnab Ingrid Reinu. "Meie toodang läheb jätkuvalt Soome nagu see oli ka kümme aastat tagasi." Tookord tegutses kirstuturul AS Reinu, mis läks aga tollaste omanike vastuolude nahka ning asemele tekkis kaks uut kirstufirmat, sealhulgas perekond Reinule kuuluv Rupak.

Kõige suurema käibehüppe on kümne aastaga teinud kunagi mobiilihääletusega turule tulnud ning nüüd üle maailma mobiilitarkvara ja -teenuseid pakkuv OÜ Mobi Solutions. Kui 2003. aastal oli ettevõtte käive 0,2 miljonit eurot, siis 2012. aastal 14,8 miljonit eurot. Edukas on olnud ka militaarotstarbelisi simulaatoreid ja mehitamata õhusõidukeid tootev OÜ ELI.

Raamat "40 Eesti nokiat" ilmus 2003. aasta jaanuari lõpus, autoriks Väinu Rozental ning väljaandjaks Äripäeva Kirjastus. President Lennart Meri kasutas väljendit "Eesti Nokia" esimest korda 18. märtsil 1999. aastal IX riigikogu avaistungil, kui küsis oma kõnes retooriliselt, mis on Eesti Niokia. See kahesõnaline väljend muutus kiiresti käibefraasiks - oma nokia tähendab innovaatilist äriideed või lahendust.