Microsoft Estonia OÜ juhatuse liikme Rain Laane sõnul pole neil palka tõstetud, ent muudeti boonussüsteemi.
Microsoft Estonia OÜ on Eestis info ja side valdkonnas üks suuremaid keskmise palga maksjaid. "Olen teadlik küll, ajakirjanikud on selle eest hoolitsenud," kommenteeris Laane.
Microsoft Estonia palgad jäid tema sõnul eelmise aastaga samale tasemele, ent muudeti boonussüsteemi. "Nendel inimestel, kes lisasid väärtust, nendel inimestel tõusis palk," ütles Laane.
Käesoleva aasta palgatõus oleneb Laane sõnul üleüldisest majandusolukorrast. "Kui inflatsioon tõuseb, siis tehakse vastavad korrektiivid. Hetkel on majandus maailmas suhteliselt stabiilses seisu," hindas ta.
Uut tööjõudu on tänasel hetkel tema sõnul keeruline leida. Laane kinnitusel on IT-valdkonnas kvalifitseeritud tööjõu leidmine üsna suur probleem. "Kui sa otsid häid inimesi, siis nad väärivad ka vastavat palka," ütles ta.
Microsoft Estonia OÜ on 2012. aasta info ja side valdkonnas teine kõrgeimat palka maksev ettevõte.
Milline on selle sektori parimat palka maksvad firmad, saab lugeda 26. märtsil ilmuvast Äripäeva erilehest Palga TOP.
Lisaks toimub 26. märtsil Äripäeva palgafoorum, kus räägitakse, kuidas leida ja hoida kõrgepalgalisi töötajaid, kui tugevalt palk motiveerib, kellele sobib 100% tulemuspalk ja paljust muust. Eriti oodatud on tipp- ja keskastme juhid, kes tegelevad igapäevaselt inimeste ja töötulemuste juhtimisega.
Vaata palgafoorumi kava
SIIT, registreeru foorumile
SIIN.
Seotud lood
Äripäev paneb 26. märtsil ilmuvas Palga TOPis pingeritta kõrgeimat palka maksvad ettevõtted ja enim teenivad tippjuhid.
ASi Spacecom juhatuse liikme Oleg Ossinovski sõnul on ettevõtte kohuseks pidada üleval riiki, maksta kõrgeid palku ja dividende.
Danske Capital AS-i tegevjuht Silja Saare hinnangul dikteerib palgataseme investeeringute juhtimise valdkond ning Eestis tegutsevate professionaalide piiratud hulk.
Kui tööpinkide tootja Hekotek AS näitab häid majandustulemusi, siis ettevõte jagab seda kuupalgaliste töötajatega boonussüsteemi kaudu, ütles firma juht Heiki Einpaul.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”