Vajame kasutusmugavuse ministeeriumi

Kasutusmugavust hinnatakse ja arendatakse tihedamini IT-süsteemide kontekstis. Üha enam on ka riik hakanud aru saama IT-kasutusmugavuse vajalikkusest. Arenemisruumi on palju, kuid sellele on hakatud tähelepanu pöörama. Süsteemid lihtsustuvad. Samas riigi teenuste kasutusmugavus jääb tihti tagaplaanile.

Ma hindan Eesti mugavusi ja protsesside lihtsust, võrreldes paljude teiste riikidega. Ometi tunnetame kõik kasutusmugavuse barjääri riiklike teenuste ja vabas konkurentsis toimivate eraettevõtete teenuste vahel.

Tahame, et inimesed püsiksid Eestis, meil oleks rohkem tarka tööjõudu ja korralikult makse maksvaid kodanikke, et me ei kulutaks oma isiklikku aega riigiga seonduva bürokraatlikkuse peale. Suur osa elukoha valiku otsuste tegemisel on lihtne ja mugav elu – riigi kasutusmugavus. Inimesed, kes toovad enam tulu, hindavad oma aega. Ka raha liigub sinna, kus tal on lihtne. Targad inimesed otsivad efektiivseid riike. Kodanikud on valmis maksma kõrgemaid makse, kui nad tunnevad, et saavad selle eest kvaliteetset teenust. Kui nad tunnevad end riigi kliendina, mitte riigi alamana.

Riik peaks laskma igal inimestel keskenduda sellele, milles ta hea on, mitte koormama neid bürokraatiaga ja ebaefektiivsete teenustega. Palju jääks sinul rohkem aega üle perega veetmiseks, lõõgastumiseks, kui sa ei peaks aega kulutama riiklikes teenuserägastikes orienteerudes? Kui palju saaks sinu ettevõte rohkem korda saata, kui sa ei peaks täitma üha uusi ja uusi piiravaid ning sisutühjasid vorme, norme ja seadusi?

Riigi korraldatavate või reguleeritavate teenuste kehv kasutusmugavus pakub pidevat kõneainet, alustades tervishoiusteenustest, lasteaiakoha saamisest, töötukassast, maja planeerimisest ja ehitamisest, lõpetades vähikäigu teinud tulumaksusüsteemiga.

Kui riik tahab, et inimesed mingil kindlal moel käituksid, siis parim viis seda saavutada on luua kasutusmugav süsteem. Kui miski on keeruline, siis lihtsaim rada on selle tegemisest kõrvale hiilida. Riik peab hindama oma kodanike aega ning looma teenuseid ja protsesse, mille kasutamine on lihtne, mugav ja loogiline.

Viisin hiljuti kärutäie firma ehitusprahti RagnSellsi Suur-Sõjamäe jäätmejaama. Kuna kärus oli veel ruumi, viskasin maalt peale ka viis vana ja katkist televiisorikarkassi-kineskoopi. Maamajapidamistesse koguneb ikka ajapikku erinevat prügi. Kulutasin seal kaks tundi, et keskkonnale kahjulikest vanadest teleritest vastutustundlikul viisil lahti saada. Hingesopis hakkasin õrnalt mõistma, miks nii mõnedki oma prügi hoopis metsa alla poetavad, et siis Teeme Ära talgulised need kokku korjaks.

Prügi utiliseerimise näite najal oleks esmaseks kiireks lahenduseks kohustada kõiki jäätmejaamu vastu võtma kõikidelt eraisikutelt kõiki jäätmeliike. Ükskõik, kas ma olen Tallinnast, Saaremaalt või Keeniast. Ükskõik, kas mul on näpus lauajupp, värvipurk või vana katkine arvuti. Need asjad ei tohi lõpetada Eesti kauni looduse rüpes. Kui inimene on kohusetundlik ja keskkonnasõbralik ning tuleb oma prügiga jäätmejaama ukse taha, siis peaks ilma ühegi küsimuseta saama need asjad sinna maha panna. Vajaduse korral hinnakirja alusel tasudes, loomulikult. Jäätmejaamad peavad ise korraldama omavahelise logistika, kui nad mingit tüüpi jäätmete kogumisega ei tegele. Võtavad vastu ja toimetavad sinna, kus vaja. Seda ei pea korraldama iga eraisik omapäi.

Seaduste ja riigiasutuste protsesside loomist tuleb alustada kodaniku vaatenurgast. Kliendi vaatenurgast. Kuidas inimesed seda protsessi reaalselt läbivad? Mis on kitsaskohad, mis võiksid kodanikke eemale tõugata? Kuidas saaks neid tegevusi mugavamaks muuta? Need on küsimused, millele peaks esmajärjekorras vastused leidma.

Professionaalset teenusepakkujat ja head teenindajat austatakse. Ka head ametnikku austatakse. Seega kliendi heaolu kaudu muutub meeldivaks ka ametniku tööpäev. Lõppude lõpuks on ka ametnik ise teises olukorras riigi klient.

Arenevad need, millele on suunatud tähelepanu. Riik peaks asutama kasutusmugavuse ministeeriumi, mille ülesanne on kõikide riigi teenuste ja toodete kasutusmugavuse hindamine ja parendamine. Järjepideva fookuse hoidmine kasutusmugavusel. Organisatsioonidel on tihti raske näha seda, kuidas nad väljapoole paistavad ja kuidas kliendid nende teenuseid kasutavad. Selleks palkavad ka ettevõtted just väliseid konsultante klienditeekonna parendamist korraldama.

Riik ei pea olema erand ning eraldiseisev. Kasutusmugavuse ministeerium või vähemalt amet suudaks paremini näha, välja tuua ja aidata parandada vigu riiklikes teenustes. See muudaks meie kõigi elu Eesti riigis paremaks. Mugavamaks. Rõõmsamaks. Rikkamaks.