Ajal, kui Eesti pankade hoiuste maht püstitab üha uusi rekordeid, on deposiitide intressid langenud suuremates pankades sisuliselt null protsendi piirile. Seisvat raha sööb samal ajal inflatsioon, mis hinnanguliselt tuleb sel aastal 3-4 protsenti.
Äripäev kirjutab juhtkirjas, et investoritel, kes soovivad oma vara väärtust kasvatada või vähemalt hoida, tasub võtta seisev raha pankade hoiustelt välja ning investeerida globaalselt tugevat turupositsiooni omavate ja dividendi maksvate ettevõtete aktsiatesse. Antud juhul ei pea me silmas spekulante, vaid just nimelt pikaajalisi väikeinvestoreid, kes hoiavad praegu sisuliselt tulutult raha pangakontol. Lihtsustatult vahetate nii käitudes hoiuselt saadava intressi aktsiatelt saadavate dividendide vastu. Kuna hoiuste intressid on pea olematud, on tugevad dividendiaktsiad sisuliselt ainus mõistlik alternatiiv. Kuhu investeerida?
Investoril ei maksa olla laisk ja vaadata vaid Eesti või Balti turule. Siin on eelnimetatud kriteeriumitele vastavaid aktsiaid vaid käputäis. Tuleks mugavustsoonist väljuda ja vaadata laiemalt. Näiteks maailma mõistes suuri firmasidd (turuväärtus vähemalt 50 miljardit dollarit), kel on tuntud kaubamärk ning kes annavad vähemalt 3% dividenditootlust, mis on sarnane Eesti turu kõige riskantsemate pankade hoiuste intressidega. Nendele kriteeriumidele vastavad mitmed ravimifirmad nagu GlaxoSmithKIline ja Pfizer, kütusefirmad Royal Dutch, Shell ja Statoil, paljud telekomifirmad näiteks France Telecom ja Telefonica, aga ka tarbekaupade tootja Unilever, IT-sektorist Intel, esmatarbekaupu tootvad Johnson&Johnson ja Procter&Gamble, mõlemad karastusjookide tootjad Pepsico ja Coca Cola ning konglomeraat General Electric. Veidi riskialtimatel on asja ka Tallinna börsile, heites pilgu Olympicule, Silvanole või Kaubamajale.
Aktsiatesse investeerimise üheks vastuargumendiks võib olla, et turgudel valitseb volatiilsus. Kuid see ei pea hirmutama pikaajalisi dividendiinvestoreid, kes panustavad spekuleerimise asemel püsitulule. Teisalt annab just volatiilsuse eeltingimus likviidsus võimaluse vajadusel oma varasid lihtsalt ja kiiresti ümber paigutada – kas või tagasi hoiusele.
Aktsiad ei ole õnnemäng.
Teine vastuargument investeerimisel võib kõlada, et endiselt lõõmav Euroopa võlakriis, seda ümbritsev ebaselgus ja oht majandusele ei tekita aktsiate vastu usaldust. Siin tuleb aga arvestada, et tulevane kriis lahendatakse suure tõenäosusega inflatsiooniga. Sellisel juhul on just aktsiad kõige kindlam investeering: kaupade hinnad ja ettevõtete käibed kasvavad, firmad teenivad rohkem kasumit ning kasvab ka nende aktsia hind börsil. Seevastu raha omamine ja hoiustamine inflatsioonilises keskkonnas on ebamõistlik, sest raha väärtus väheneb kiiresti.
Kindlasti leidub neid, kes soovitavad aktsiate asemel paigutada raha fondidesse, sest see hajutavat riske. Äripäev seda ei soovita, kuna esiteks on suured fondidega seotud kulud ja teiseks neis seisev raha kipub liikuma sünkroonis turuliikumisega. Investeerides ise juba viide erineva tugeva turupositsiooniga dividendiaktsiasse, on riskitase alandatud piisavalt madalale. Nii soovitas paari aasta eest Keith Siilats: „ärge ostke pankade pakutud fonde, kus teenustasud üle 0,5% (põhimõtteliselt kõik Eesti fondid). Selle asemel visake münti ja valige 3-5 suuremat aktsiat.”
Arvestades millise innuga võeti kinnisvara soetamiseks laenu, peaks riskijulgust eestlastel jaguma. Võrreldes olemasoleva (ja mitte laenatud) raha paigutamisega dividendiaktsiatesse, on väikeinvestorile õnnemäng pigem investeering laenuga soetatud kinnisvarasse, mis ei teeni tulu ega ole lihtsalt kaubeldav.
Autor: 1185-aripaev
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ettevõtja ja investor Raivo Hein leiab, et raha ühe või kahe protsendiga pikkemaajaliselt deposiidis hoidmine on lausa kuritegelik, sest inflatsioon sööb selle ära. Samas ei soovita ta kogu arvet tühjaks tõmmata.
IT firma Helmes AS juhi Jaan Pillesaare sõnul tundub mõistlik mõte võta välja hoiustel seisev raha, sest hoiuintressid on madalad.
Raha pärast pangakontol me ei muretse. Ent hoiustajat ähvardab trahv, mis väljendub negatiivses nominaalses intressimääras ja rahale peab peale maksma.
Riskiinvestori ja ettevõtja Rainer Nõlvaku sõnul on talle muutuvas olukorras kõige südamelähedasem vähendada oma kulutusi, näiteks vahetada auto säästlikuma vastu ning panna korralikumad aknad ette.
Tarkvaraarendajale Merada on turvalisuse tagamine ühtviisi oluline nii uue tarkvara kirjutamisel kui ka küberrünnaku ohu minimeerimisel oma ettevõttele. Viimase jaoks tehakse koostöös Teliaga regulaarselt turvanõrkuste kontrolli.