Poevein investeerimiseks ei kõlba, sest tootlusest läheb suur osa kaotsi ainuüksi maksude tõttu. Väärisveinidesse investeerides võib aga teenida kahekohalist tootlust.
- WineFortune'i kaasasutaja Risto Kaljuranna sõnul on väärisveinidega võimalik teenida kahekohalist aastatootlust. Foto: Liis Treimann
Eestis esimese väärisveinide fondi loonud WineFortune'i kaasasutaja Risto Kaljurand ütleb, et väärisveinidega on investorid ajalooliselt teeninud keskmiselt 13 protsenti aastas. Kust see tuleb, selgitas ta Äripäeva raadio saates "Investeerimisportfell 2030".
Uurime Kaljurannalt, kuidas tootlus kujuneb, aga räägime ka sellest, kuidas näevad välja veinioksjonid ning kuidas veine hoiustada. Samuti avab Kaljurand, mis juhtub siis, kui vein läheb hoiustaja käes kaotsi, halvaks või juhtub sellega midagi muud.
Teeme juttu sellest, kas ka nii on võimalik veinidesse investeerida, et ostad poest pudeli ja loodad selle ajas paremaks ja kallimaks muutumist. Kaljurand selgitab sellega seotud riske.
Räägime ka maksudest ehk kuidas on võimalik kuluefektiivselt ja käibemaksu tasumata veine osta ja hiljem edasi müüa.
Saadet juhib Äripäeva börsitoimetuse vastutav toimetaja Indrek Mäe.
Poevein investeeringuks ei kõlba, vääriskaup peibutab aga kahekohalise tootlusega
Seotud lood
Ettevõtete juhtidel tuleb muude küsimuste kõrval mõelda ka sellele, mil moel oma töötajaid kõige tulemuslikumalt innustada. Mitmed neist on kasutusele võtnud boonuspaketid ja üha rohkemad kaaluvad töötajatele lisahüvede pakkumist, just selliste, mida päriselt enim vajatakse ning hinnatakse: tööalased arenguvõimalused, rahalised boonused, täiendav tervisekindlustus, paindlik töökorraldus ja ühisüritused. Leinonen toetab oma klientidest tööandjaid iga päev just motiveerimisprogrammide väljatöötamisega. Millised on kõige populaarsemad boonusmeetmed?