Ettevõtja Margus Reinsalu firma plaanib
Muuga sadama vahetusse lähedusse ehitada 68hektarilise ärikompleksi, mille
orienteeruv maksumus ulatub kuni 60 miljoni kroonini.
Muuga sadama territooriumist vaid 800 meetri kaugusele jäävat kompleksi arendab AS Maardu Katlamaja. Kogu kompleksi pindalast kuulub Maardu Katlamajale 42 hektarit. Need on krundid Lao 17/1, Lao 17/2 ja Lao 17/3.
AS Maardu Katlamaja kuulub ASile KC Kinnisvara, mille aktsionärideks on omakorda AS KC Grupp ja OÜ H2 Invest. Aripaev.ee on varem kirjutanud, et endine kasiinoärimees Margus Reinsalu ajab praegu Eesti kõrval kinnisvaraäri ka Marokos.
Detailplaneering koostamisel
Tänavu aprillis hakati koostama Lao tänava ärikompleksi detailplaneeringut, mis hõlmab maakasutuse ja hoonestuse tingimusi ning juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkude lahendamist. Detailplaneeringu keskkonnamõju hindamine algas mais. Planeering jõuab Maardu linnaisade lauale selle aasta lõpuks.
KC Kinnisvara juhatuse liige Herki Hollak rääkis aripaev.ee-le, et detailplaneeringu esialgse eskiisi kohaselt on tulevaste kruntide kasulik pindala 38 hektarit. Kruntide suurused jäävad 6000 ja 18000 ruutmeetri vahele. Nende müük algab kõige varem aasta pärast.
Plaanide kohaselt kerkivad Lao tänavale äri-, tootmis- ja laohooned. "Sihtgrupiks ettevõtted, kes vajavad maad sadama ja oluliste transpordisõlmede läheduses," ütles Hollak. Maardu linna üldplaneeringu andmetel langeb kavandatava äripargi asukoht kokku nn logistikakoridoriga, mida peetakse Maardus kõige intensiivsema arengu piirkonnaks.
Hollaku sõnul on investeeringute kogumahtu praegu veel raske öelda, kuna teede ja tehnovõrkude täpset maksumust pole teada. "Hinnanguliselt jääb maksumus vahemikku 40-60 miljonit krooni," ütles Hollak. Raha tuleb omavahenditest ja ka laenudest, kui pangad investeerimishetke kättejõudmisel veel laenu annavad, märkis ta.
"Teede ja võrkude ehituse algus sõltub turuolukorrast," lisas Hollak.
Konkurent müüb juba krunte
Colliers Internationali andmetel ehitatakse Muuga sadama väravasse üht Balti riikide suurimat äriparki, mis hakkab kandma Põhjaranna Äripargi nime. Selle ehitus algab tänavu ja krundid on juba müügis. Äripargi omanikuks on iirlastele kuuluv ettevõte Keltic Global Estonia OÜ.
Põhjaranna Äripargi kogupindala ulatub 78 hektarini ja kruntide hinnad algavad 60 eurost ruutmeetri kohta, millele lisandub käibemaks. Lisaks äri-, tootmis- ja laohoonetele tuleb Põhjaranna Äriparki ka hotell koos spaaga ning ostukeskus.
Herki Hollak tunnistas aripaev.ee-le, et konkurents piirkonnas on tihe. Loomulikult on selline oht olemas, et hilisemad tulijad saavad oma krunte müüa alles järgmise majandusbuumi künnisel, märkis Hollak. "Peame silmad lahti hoidma ja vaatama, mida teised arendajad piirkonnas teevad," sõnas ta.
Lisaks Põhjaranna Äripargile ja mitmetele pisematele tegijatele tuleb KC Kinnisvara tütarfirma projektil rinda pista ka Sadama tööstuspargiga, mida arendab Tallinna Sadam. "Seal on otsene raudteeühendus ja sadama soosiv hinnapoliitika," rääkis Hollak.
Samas läbib Muuga sadamat 90% kogu Eesti transiitkaupade mahust. Magus äriparkide piirkond jääb sõna otseses mõttes raudtee, maantee ning meretee ristumiskohta.
Seotud lood
Ettevõtted saavad Paldiski Tehnopargi
kinnistutele ehitada jupi raudteed või toruühenduse sadamaga, rääkis
aripaev.ee-le tehnopargi juhatuse liige Tõnu Puidak.
OÜ Paldiski Tehnopark juhataja Tõnu Puidak
ütles, et tehnoparki investeeritakse üle 80 miljoni krooni. Tehnopark võiks
kindlasti pakkuda huvi metallitööstusettevõtetele.
Colliers Internationali konsultant William
Vesilind ütles, et Põhjaranna Äripark erineb Muuga sadama äärsetest
konkurentidest eelkõige oma suuruse poolest. Klientide puudust uus ärilinn ei
karda.
Mergo Holdingu juhatuse liige Andrus Piir
ütles aripaev.ee-le, et tõenäoliselt lükkub kavandatavate äriparkide müük
järgmisse majandusbuumi.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.