Eesti liisingufirmade bilansis olev
ebatõenäoliselt laekuvate nõuete maht on aastaga kasvanud rohkem kui 2,5
miljardi võrra.
Liisingufirmade varade maht ulatus oktoobri lõpu seisuga 43,9 miljardi kroonini, selgub Eesti Panga koondstatistikast. Möödunud aasta oktoobri lõpus oli varasid 41,4 miljardi krooni väärtuses.
Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete osakaal on aastaga kasvanud 0,7%-lt 1%ni, 287,2 miljonilt kroonilt 420,8 miljoni kroonini.
Aasta jooksul on sõiduautode liisingulepingute sõlmimise osakaal kõigi uute liisingulepingute lõikes vähenenud 43,8% pealt 41,8%ni. Rahalises väärtuses on kukkumine olnud tunduvalt drastilisem. Kui mullu oktoobris ulatus sõlmitud liisingulepingute maht 745,5 miljoni kroonini, siis tänavu oktoobris vaid 436,2 miljoni kroonini.
Üldse vähenes uute liisingulepingute maht peaaegu et kaks korda. 2007. a oktoobris oli uute lepingute rahaline maht 1,7 miljardit krooni, tänavu oktoobris vaid pisut üle 1 miljardi krooni.
Seotud lood
Lätis kasvas järsult autode arv, mille
Swedbank Lizings võlglastelt käest ära võttis, vahendas äriuudiste portaal
biznews.lv.
Läti autoturu suurimaks pidurdajaks pole
mitte klientide puudus, vaid liisingufirmade maksejõuetus, vahendas äriuudiste
portaal biznews.lv. Autoostjad on sunnitud tegema kuni 90%seid esmaseid
sissemakseid.
Vaidlus Kalevi ning Tere müügi üle on
võtnud ootamatu pöörde, kohus arestis Oliver Kruuda suurosalusega Kalevi
magusatootmise ning Tere piimakombinaadi varad.
Renault müüja City Motorsi tegevjuht Agu
Laanemets rääkis täna aripaev.ee-le, et ilma korraliku soodustuseta ei müü
praegusel kiratseval autoturul enam ühtegi sõidukit.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.