Kohtuvaidlust Väätsa Agro saneerimiskava jõustumise üle kommenteerib OÜ Raidla Lejins & Norcous Advokaadibüroo nõunik Martin Käerdi. Käerdi on üks, kes aitas saneerimisseadust välja töötada.
Saneerimisseadusega on palju probleeme, ühtset praktikat ei ole välja kujunenud ning põhimõttelised küsimused pole riigikohtus lõplikku kinnitustsaanud. Kuidas üht või teist olulist probleemi lahendada, on seega tihti vaieldav.
Saneerimismenetluse idee on, et see peaks olema lühike ja kiire. Vaidlus Väätsa Agro saneerimiskava üle tiirutab aga endiselt erinevate kohtuinstantside vahel. Samas on seal päris tsentraalsed küsimused vaidluse all. Näiteks küsimus, et praktiliselt kogu vara, mida Väätsa Agro oma tootmistegevuses kasutab, on liisitud Swedbank Liisingult. Seda vara tahetakse edasi kasutada, ent liisingut maksta ei soovita.
Saneerimisseaduse mõte on, et kui on kuhjunud vanad võlgnevused, siis need on võimalik saneerimismenetluses ümber kujundada, et võimaldada ettevõtte tegevust jätkata. Kõik majandustegevuse jätkamisel tekkivad kulud ja kohustused peab saneeritav ettevõte aga täies ulatuses täitma. Ja kui seda teha ei suudeta, siis ollakse pankrotis ning saneerimine tuleks lõpetada.
Saneerimisvääriline on ettevõte vaid siis, kui ta on suuteline oma majandustegevusest nii palju raha genereerima, et ta suudab pärast saneerimist oma igapäevase majandustegevuse raames tekkivad kulud kinni maksta. Nende kulude hulka kuuluvad ka liisinguvara kasutamise jätkamisest tekkivad kulud.
Teine põhimõtteline vaidlus seondub tagatisi (hüpoteegid, muud pandid) omavate võlausaldajate kohtlemisega saneerimismenetluses. Seaduse mõtte kohaselt tuleks tagatisega võlausaldajale saneerimiskavaga pakkuda vähemalt sama palju raha, kui on tema tagatise väärtus. Väätsa Agro kava kohaselt jäetakse Swedbank tagatud võlausaldajana sisuliselt oma tagatistest ilma ning pakutakse asemele vähemusosalust saneeritavas makseraskustes
Seotud lood
Kohtuvaidlused võivad olla õigusteoreetiliselt väga põnevad, aga ettevõtte seisukohalt on vaidlused hävitavad, sest ebakindlus kestab, leiab saneerimisnõustaja Urmas Tross.
Swedbanki ja Väätsa Agro kohtusaaga kulgeb stiilis kord Vestmann all ja Piibeleht peal, siis jälle Piibeleht all ja Vestmann peal – viimati jäi alla Swedbank, keda surutakse vastutahtsi piimatootja omanikuks.
Eestimaa südames piimahõngulises Väätsa vallas ootab iga päev söötmist, kasimist ja lüpsmist ligi 2000pealine lehmakari, mille üheks suuromanikuks võib vastu tahtmist tõusta farmi suurim võlausaldaja Swedbank.
Kohtuvaidluses Väätsa Agro saneerimiskava jõustumise üle on Swedbank viimases hädas võtnud ette pretsedenti loova käigu, väites riigikohtule saadetud määruskaebuses, et saneerimisseadus on vastuolus põhiseadusega.
Rail Balticu Ülemiste terminali ehitustööd käivad: mitmed töövõtjad on juba kaasatud ja õige pea kuulutatakse välja veel neli hanget. Peagi alustatakse jalakäijate rõõmuks ka T1st Ülemiste Keskuseni viiva tunneli ehitamisega.