Kohtuvaidlused võivad olla õigusteoreetiliselt väga põnevad, aga ettevõtte seisukohalt on vaidlused hävitavad, sest ebakindlus kestab, leiab saneerimisnõustaja Urmas Tross.
„Ka Väätsa Agros pole seetõttu selgust ega kindlust. Jumal tänatud, et sealseid lehmi lihakombinaati pole veel veetud,“ lausus Tross.
Praegune saneerimisseadus ei võimalda tema sõnul saneerimist läbi viia, sest ettevalmistusaeg – kuuskümmend päeva, see teema on ka riigikohtus läbi vaieldud – on liiga lühike tähtaeg.
„Kahe kuu jooksul ei jõua saneerimisnõustaja tegelda saneerimiskavaga, ümberkorraldustega ja suhelda kõikide võlausaldajatega, kuna kogu aur võib minna läbirääkimistele tagatud nõuetega võlausaldajatega,“ selgitas Tross. „Sisuliselt tuleb saneerimine ära teha enne kohtule saneerimisavalduse esitamist ja kõik hilisem on vaid vormistamise küsimus.“
Seotud lood
Kohtuvaidlust Väätsa Agro saneerimiskava jõustumise üle kommenteerib OÜ Raidla Lejins & Norcous Advokaadibüroo nõunik Martin Käerdi. Käerdi on üks, kes aitas saneerimisseadust välja töötada.
Swedbanki ja Väätsa Agro kohtusaaga kulgeb stiilis kord Vestmann all ja Piibeleht peal, siis jälle Piibeleht all ja Vestmann peal – viimati jäi alla Swedbank, keda surutakse vastutahtsi piimatootja omanikuks.
Eestimaa südames piimahõngulises Väätsa vallas ootab iga päev söötmist, kasimist ja lüpsmist ligi 2000pealine lehmakari, mille üheks suuromanikuks võib vastu tahtmist tõusta farmi suurim võlausaldaja Swedbank.
Kohtuvaidluses Väätsa Agro saneerimiskava jõustumise üle on Swedbank viimases hädas võtnud ette pretsedenti loova käigu, väites riigikohtule saadetud määruskaebuses, et saneerimisseadus on vastuolus põhiseadusega.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.