Saneerimine pankroti edasilükkamiseks

„Erinevate ekspertide seisukoht on, et saneerimisseadust tuleb täpsustada, sest seda on hakatud kuritarvitama,“ ütles Swedbanki jurist Guido Gritsenko. „Praegusel kujul võib see seadus osutuda tööriistaks skeemimeistrite käes ja ei kanna enam seda eesmärki, mis seaduse vastuvõtmisel oli.“

Gritsenko sõnul näitab praegune praktika seda, et ettevõtjad kasutavad saneerimist maksejõuetute ettevõte puhul lihtsalt pankroti edasilükkamiseks. „See on väga levinud praktika ja ega Väätsa Agro juhtum ei erine teistest,“ rõhutas Gritsenko. „Sest kui oleks tegemist ajutise makseraskusega, siis ei peaks ju kustutama 60 protsenti kõikidest kohustustest.“

Saneerimisseaduse eelnõu üks autoritest, justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Indrek Niklus möönis, et praktikas on tõesti püütud pahatahtlikult pankrotti edasi lükata, kuid samas on saneerimisseaduses olemas ka nii-öelda ventiilid, mis aitavad sellist käitumist lõpetada. „Mina arvan, et kohtunikud peaksid siin mõnedel juhtudel olema resoluutsemad ning lõpetama saneerimismenetluse,“ rääkis Niklus. „Seadus näeb abinõusid ette küll, et saada ära hoida pahatahtlikku venitamist, mis võib teatud juhtudel kellegi huviks olla.“

Nikluse kinnitusel analüüsivad nad saneerimisseaduse rakenduspraktikat pidevalt. „Kuna seadus on aga kaks aastat kehtinud, siis väga tihti seda muutma hakata ei ole hea,“ lausus Niklus. „Sest kohtunikel ja õiguse rakendajatel puudub siis igasugune kindlus teadmaks, mis toimub.“