Swedbank vehib põhiseaduse vastuoluga

Saneerimisseaduse eelnõu autorite sõnul on osa sätteid seadusesse teadlikult kirja pandud üldsõnaliselt eesmärgiga, et üksikjuhtumite puhul annab lõpliku ja õiglase lahenduse kohus.

Kui riigikohus ei võta Swedbanki määruskaebust menetlusse, jääb jõusse ASi Väätsa Agro saneerimiskava, mille kohaselt rahuldatakse suurima võlausaldaja, Swedbanki 6,4 miljoni eurosest (100 miljoni kroonisest) pandiga tagatud nõudest 30 protsenti ja lõviosa asendatakse Väätsa Agro vähemusosalusega (43 protsenti).

„Meie arvates on aktsiate selline andmine põhiseaduse vastane,“ rõhutas Swedbanki jurist Guido Gritsenko. „Vastu meie tahtmist antakse meile vähemusosalus Väätsa Agros ehk me ei saa 70 miljoni krooni eest isegi mitte enamusosalust. Meie pandiga tagatud nõude äravõtmine on meie  reaalse vara äravõtmine ja seda ei tohi teha ilma õiglase hüvitiseta. Vähemusosalus ei ole kindlasti õiglane hüvitis.“

Swedbanki arvutuste kohaselt on neile pakutav osalus tänases väärtuses umbes 4500 krooni, arvestades, et praegune omanik OÜ Hanseatic Capital Estonia omandas Väätsa Agro aktsiad 10 000 krooni eest.

Gritsenko sõnul on põhiseaduse 32. paragrahvi vastane saneerimisseaduse paragrahv 22 lõige 1 punkt 3, mis räägib nõude vähendamisest, ja punkt 4, mis räägib nõude asendamisest osalusega.

„Kui leitakse, et niimoodi võibki saneerimisseadust kohaldada, siis sisuliselt ei ole see saneerimine, vaid see on mingisugune finantsskeem, mille tulemusel jäävad võlausaldajad oma õigustest ilma, aga endine omanik säilitab jätkuvalt kontrolli oma sisuliselt maksejõuetu ettevõtte üle,“ ütles Gritsenko. Ta lisas, et Väätsa Agro umbes sada lehekülge pikk saneerimiskava kubiseb puudustest ning võlausaldajaid ei kohelda võrdselt, nagu saneerimisseadus ette näeb.

Saneerimisnõustaja on teist meelt

„See on Swedbanki kallutatud arvamus, mis tuleneb sellest, et nad on tegelikult jäänud hätta Väätsa Agro pankrotistamisega ja tahavad ühele ettevõttele ära teha lihtsalt sellepärast, et pangale ei tohi vastu hakata,“ lausus Väätsa Agro saneerimisnõustaja, MAQS Law Firm Advokaadibüroo OÜ juhtiv partner Veikko Toomere. „Ja saneerimisseaduses ei ole otseselt midagi põhiseadusega vastuolus olevat.“

Swedbank on Toomere sõnul Väätsa Agro saneerimiskavast rääkides avalikkusega manipuleerinud ja jätnud palju asju välja ütlema. „Näiteks ei räägi nad sellest, et neile makstakse nõude rahuldamata osa pealt intressi,“ seletas Toomere. „Teiseks lähtuvad nad eeldusest, et aktsiad, mis neile emiteeritakse, on väärtusetud. See on täiesti vale eeldus. Me oleme saatnud kohtutele argumendid, kus me näitame ära, et aktsiate väärtus, mis emiteeritakse Swedbankile, on 60 -110 miljonit krooni.“

Toomere kinnitusel on Väätsa Agro viimased poolteist aastat tegutsenud kasumlikult, sest piima hind on tõusnud. „Ehk tõesti, kui oleks jätkunud see seis, mis oli 2009. aastal, siis võib-olla oleks Väätsa Agro maksejõuetu,“ nentis Toomere ja rõhutas, et praegu seda seisu ei ole.

Toomere on veendunud, et Swedbank saaks saneerimisest oluliselt rohkem raha, kui pankrotimenetlusest. „Minu esialgsel hinnangul saaks Swedbank kaks korda rohkem raha läbi saneerimise kui pankrotimenetluse kaudu,“ rehkendas Toomere. „Pankrotimenetluses lüpstakse see ettevõte lihtsalt tühjaks ja ongi kõik.“

Üldsõnalisus oli teadlik valik

Küsimusele, kas saneerimisseadus võib olla põhiseadusega vastuolus, vastas saneerimisseaduse eelnõu üks autoritest, justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Indrek Niklus, et ükskõik mis seadusega tegu, riigikohus aeg-ajalt ikka tuvastab, et mingi säte on põhiseadusega vastuolus.

„Mis puudutab saneerimisel oleva äriühingu osaluse andmist võlausaldajale tema tahte vastaselt, siis siin on seadus suhteliselt üldsõnaline ja see oli seaduse loomisel meie teadlik valik,“ rääkis Niklus. „Seaduse tasandil ei saa seda kirja panna, sest muidu võib juhtuda, et kirjapandu hakkab õiglast lahendust konkreetses olukorras takistama.“

Niklus ütles, et kuna saneerimisjuhtumid on väga erinevad, siis ei kirjutanud nad seadusesse sisse, kas saab või ei saa osalust anda vastu võlausaldaja tahtmist. „Seadus ütleb, et kui need vaidlused tekivad, siis peab kohus need lahendama,“ lausus Niklus. „Kohus peab võtma vaagida, mida antud vaidluses ütleb Swedbank ja mida ütleb Väätsa Agro või tema saneerimisnõustaja ning kaaluma, kummal poolel on õigus. Kui kohus on oma lõpliku ja õiglase otsuse teinud, on kõik targemad.“

Nikluse andmeil on riigikohus seni teinud seoses saneerimistega juba neli-viis olulist lahendit. „Need aga ei puuduta osadega asendamist,“ lisas Niklus.

Vaidlus on kestnud üle aasta

• 21.09.2009 Pärnu maakohus algatas ASi Väätsa Agro saneerimismenetluse.

• 20.11.2009 kohtule esitati saneerimiskava, mille vastu oli 62,87 protsenti võlausaldajatest.

• Väätsa Agro suurimad võlausaldajad on Swedbank ja Swedbank Liising ligi 100 miljoni krooniga. Vastavalt saneerimiskavale rahuldatakse 30 protsenti Swedbanki nõudest ja sedagi viimases järjekorras ehk alates viiendast aastast järgneva kümne aasta jooksul. Swedbanki 60 miljoni kroonine nõue asendatakse 43protsendilise osaluse vastu Väätsa Agros, mille omandamise soovi pangal ei ole.

• 15.03.2010 Pärnu maakohus kinnitas saneerimiskava, Swedbank kaebas otsuse edasi.

• 18.06.2010 Tallinna ringkonnakohus tühistas saneerimiskava, Väätsa Agro kaebas otsuse edasi.

• 15.12.2010 riigikohus tühistas Tallinna ringkonnakohtu ots ja saatis asja tagasi samale kohtule uueks läbivaatuseks.

• 23.12.2010 Tallinna ringkonnakohus muutis oma varasema otsuse ja pidas saneerimiskava põhjendatuks.

• 7.01.2011 Swedbank kaebas otsuse edasi.