Teises kvartalis oli keskmine brutokuupalk 976 eurot. Brutotunnipalk aga 5,71 eurot. Nii tunni- kui kuupalk tegi aasta võrdluses tõusu.
Eelmise aasta II kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 8,5% ja brutotunnipalk 8,1%. Keskmise kuupalga aastakasv oli II kvartalis veidi kiirem kui I kvartalis, teatas statistikaamet.
Statistikaamet kommenteeris, et ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 7,9%. Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud, tõusis 2013. aasta II kvartalis 4,9%. Reaalpalk tõusis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes kaheksandat kvartalit järjest.
Palgastatistika uuringu alusel oli juuni lõpu seisuga töötajaid 0,6% vähem kui 2012. aasta samal ajal.
Keskmine brutokuupalk tõusis eelmise aasta II kvartaliga võrreldes kõige enam mäetööstuse palgatöötajatel (20,0%) ja brutotunnipalk põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusala palgatöötajatel (19,8%).
Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk langes 2012. aasta II kvartaliga võrreldes ainult kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusala palgatöötajatel (vastavalt 5,9% ning 6,1%).
Keskmine brutopalk oli aprillis 957 eurot, mais 954 eurot ja juunis 1014 eurot.
2013. aasta II kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1320 eurot ja tunnis 8,66 eurot. Keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus ja tunnis tõusis vastavalt 8,4% ja 8,2% võrreldes 2012. aasta II kvartaliga.
Keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus tõusis 2012. aasta II kvartaliga võrreldes kõige enam mäetööstuses (20,8%) ning tunnis põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal (19,6%).
Keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus ja tunnis langes 2012. aasta II kvartaliga võrreldes ainult kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusalal vastavalt 5,2% ning 3,0%.
Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. 2013. aastal on valimis 11 592 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ja -toetusi palgatöötajatele.
Palgatöötaja keskmine brutopalk ja tööjõukulu kuus, II kvartal 2013 (eurot)BrutopalkTööjõukuluFinants- ja kindlustustegevus1 5912 184Info ja side1 5792 189Elektrienergia, gaasi, auru ja õhuga varustamine1 3481 827Mäetööstus1 3031 780Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus1 1521 553Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus1 1461 538Ehitus1 0301 386Veondus ja laondus9801 326Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne9801 314KESKMINE9761 320Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus9711 312Töötlev tööstus9401 269Haridus9361 259Hulgi- ja jaekaubandus8841 193Haldus- ja abitegevused8421 159Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük8341 119Kunst, meelelahutus ja vaba aeg7531 012Kinnisvaraalane tegevus727975Majutus ja toitlustus589793Muud teenindavad tegevused538728
Autor: 1321-aripaev
Seotud lood
Viimase viie aasta kiireim palgakasv ei jätku rahandusministeeriumi prognoosil samas tempos, sest aeglase majanduskasvu juures kasvasid palgad ministeeriumi hinnangul kasumi arvelt.
Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.