Soome ehitajad keskse palgaleppega ei liitu

Viimase järgi oleks järgmise kahe aasta jooksul ette nähtud kaks palgatõusu. Esmalt tõuseb kuupalk 20 euro võrra ja seejärel 0,4% võrra palga summast.

Reedel otsustas Soome Rakennusliitto juhtkond üksmeelselt, et sellisest palgatõusust ei piisa, vahendas agentuur STT. Selliste numbritega kannataks reaaltulu. Ametiühing on seda meelt, et palkade kärpimine ei ole õige viis hõivet suurendada.

"Meil pole praegugi kehvasti makstud tööst puudus," ütles liidu pressiesindaja Heikki Korhonen.

Palgakokkulepet hakatakse otsima oma sektori sees. Esimesed kõnelused algavad nädala pärast, uut kokkulepet loodetakse tuleva aasta veebruari lõpuks.

Rakennusliitto on varemgi kesktasandil sõlmitud palgakokkuleppest eemale jäänud. Liit esindab umbes 84 000 töötajat.

Soome statistikaameti täna avaldatud andmeil kasvasid tööjõukulud erasektoris teises kvartalis aasta baasil 2,2% (sesoonselt korrigeeritud näitaja oli 1,6%). Avalikus sektoris tõusid tööjõukulud 0,3%, kohalikes omavalitsustes 1,6%.

Sektoriti tõusid tööjõukulud näiteks ehituses ja tööstuses 3%, transpordis 0,1%.

Et kesktasandil sõlmitud kokkulepe jõustuks, peab selle heaks kiitma vähemalt 90% Soome palgasaajatest . Eriti oluline on suuremate liitude nagu Metalliliit ühinemine. Tänane Helsingin Sanomat kirjutab, et tööandjatele on oluline, et lepinguga liituksid kindlasti transpordi, ekspordi ala ja avaliku sektori töötajate ametiühingud.

Selgus peaks majas olema 25. oktoobriks.

Mitmed majanduseksperdid ja Soome pank on manitsenud, et palgatõus on Soomes olnud liiga kiire. Riigi konkurentsivõime parandamiseks tuleks Soomel hea mitu aastat leppida peamistest võrdlusriikidest madalama palgatõusuga, ütles hiljuti Soome majanduse tulevikku käsitlenud seminaril Soome Panga juht Erkki Liikanen.

Kõrvutades viimase 30 aasta näitajaid, hindab Soome majandusuuringute instituut Etla, et tööjõuühiku hind (näitab, kui hästi on töötajad tootlikkust arvestades tasustatud – toim) on Soomes Saksamaaga võrreldes 15% ja Rootsiga võrreldes 20% kõrgem.

Ostujõud palkade ohjeldamisel küll kahaneks, kuid töökohti tekiks juurde ning majandus tervikuna võidaks.

Palgakasv läks Soomes töö tootlikkuse tõusust ette aastatel 2008–2009.

“Kui ei rakendata abinõusid tootlikkuse tõstmiseks või palgatõusu ohjeldamiseks, ületab palgatõus tootlikkuse kasvu ka 2013. ja 2014. aastal, nentis Euroopa Komisjon Soome majanduse analüüsis, mis oli taustadokumendiks kevadel avaldatud nn riigipõhistele soovitustele ELi riikidele. Eriti kiiresti on Soomes palgad tõusnud ekspordile mitte avatud sektorites, sh ehituses ja vanurite hoolduses.

Palgakokkulepe on osa suuremast reformipaketist Soome konkurentsivõime tõstmiseks ning riigivõla kasvutrendi pööramiseks.