Majandusekspert: Soome konkurentsivõime ei ole piisav

"On need edetabelikohad mis nad on, Soome eksport on kokku kukkunud ja olukorra paranemine eeldab konkurentsivõime paranemist," ütles Korkman, mööndes, et kõrged kohad rahvusvahelistes edetabelites näitavad siiski, et mõned asjad Soomes on väga heal tasemel. "Pikas perspektiivis on määravad haridus, metropolipoliitika, elamumajandus, tööjõu liikuvus, infrastruktuur, energia ja mitmed muud tegurid. Lühiajalises perspektiivis on kesksel kohal tööjõukulud," jätkas ta.

Soome peamistest kaubanduspartneritest kiirem palgakasv on aga vaid osa Soome majanduse tänaste probleemide põhjustest.

Väga oluliselt on Soome konkurentsivõimet õõnestanud välistegurid - suured muudatused globaalses majanduses ja tööjaotuses, tootmise kolimine lähemale kiiresti kasvavatele turgudele ning riikidesse, kus ettevõtluskliima soodsam ja kulud madalamad. Ka Soome ettevõtted ei hoia töökohti vägisi Soomes - Soome ekspordis olulised suurfirmad tegutsevad globaalses konkurentsis. Kui kodus ei meeldi, kolitakse mujale.

"Seda tuleks arvesse võtta nii palgasaajaid esindavatel organisatsioonidel kui valitsusel," märkis Korkman.

Soome avaliku arvamuse küsitlused näitavad avalikkuse suurt toetust nn Põhjala mudelile. Soome heaoluühiskonna rahastamine ei ole aga täna jätkusuutlikul alusel ning mis ei saa jätkuda, peab lõppema, hoiatas Korkman. Kriisiteadvus rahva hulgas on aga väiksem kui 1990ndatel aastatel, mil kriis oli äkilisem.

"Enamus soomlasi ei tunneta, et probleem oleks eriti suur," ütles Korkman. "Lohutatakse ennast sellega, et olukord Lõuna-Euroopas on palju hullem."

Ka poliitikutel ei ole erilist motivatsiooni mõelda kaugemale järgmistest valimistest. Saksamaa endine kantsler Gerhard Schröder kindlustas oma reformidega küll selle, et toona "Euroopa haige mees" Saksamaa on täna Euroopa tugevaim majandus, kuid kaotas valimised. Sama saatus tabas Itaalias reformid käivitanud Mario Montit. Soomes riskib taoline rahandusminister või valitsusjuht samuti oma poliitilise tuleviku ohtu seada, nentis Korkman. Sest kõik teavad Luksemburgi endise peaministri Jean-Claude Junckeri sõnastatud paradoksi, et poliitikud teavad küll väga hästi, mis tuleks teha, kuid keegi ei tea, kuidas seejärel tagasi valitud saada.

Samas ei viita miski, et Soome praegused probleemid oleksid ajutised või mööduvad, hoiatas Korkman. Nende taga, nagu öeldud, on suured struktuursed muutused rahvusvahelisel turul, mis ei ole Soomet soosinud. Soome riigi võlatase noolib juba ohtlikult euroalal lubatu piiri.

Lahendus ei saa olla maksude tõstmine ja kulude kärpimine, mis tooks kaasa negatiivse spiraali, mis majanduslangust veelgi süvendaks.

"Seda (kasvava võla - toim.) probleemi ei saa lahendada Soome maksumäärasid tõstes," ütles Korkman. "Sest need maksud, mida majanduse seisukohast võiks tõsta, on poliitiliselt väga ebapopulaarsed - need maksud on kinnisvaramaks ja käibemaks." Muude maksude tõstmist ei võimalda aga rahvusvaheline konkurents või nende negatiivne mõju ettevõtlusele.

Korkmani sõnul vajavad Soome probleemid kompleksset lahendust, kus oleks oma osa nii maksubaasi laiendamisel, kulude koomaletõmbamisel kui ka avaliku sektori teenuste tõhustamisel.

"Vaja oleks kokku leppida terve pakett erinevaid abinõusid piisavalt laial rindel," ütles Korkman, mööndes, et see on väga keeruline, kuid mitte ületamatu.

Eelkõige on Soomes aga puudu ettevõtetest, kes tahaksid ja oleksid võimelised innovatsiooniks, kes oleksid valmis riski võtma, investeerima ja looma need majanduskasvuks vajalikud kõrge lisandväärtusega töökohad.

"Seda ei saavuta ettevõtlust koormates ning nende juhte ja töötegijaid kõrgemalt maksustades," märkis Korkman.

Puudus on Soomes isegi sellisest tööjõust, kes oleks valmis tegema madalapalgalist tööd. Sõltuvuse suurenemine abirahadest on aga üks tõsine heaoluühiskonna alustalasid õõnestav tegur, hoiatas Korkman.

Lootuskiirt näeb Korkman selles, et soomlased on siiski haritud ja mõistlikud inimesed ning kui probleemid neile ausalt ära seletada, ei pruugi Junckeri paradoks saada Soomes takistuseks mõistlikule majanduspoliitikale. 

"Soomlased ootavad poliitikutelt ja teenäitajatelt realismi, ausust, suuna näitamist ning muidugi otsuseid," lõpetas Korkman oma ettekande.