Riigikohus otsustas täna, et apteekide asutamispiirangud on põhiseadusega vastuolus ja tunnistas piirangud kehtetuks.
Kohtuotsus jõustub kuue kuu pärast.
Tänane riigikohtu otsus tunnistas põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks ravimiseaduse §42¹ lõiked 1–3. Kehtetuks tunnistati järgnevad ravimiseaduse lõiked:
(1) Üldapteegi tegevusloa väljaandmise korral üldapteegile, üldapteegi tegevusloa muutmisel seoses uue struktuuriüksuse loomisega tegutsemiskohaga linnas või üldapteegi või selle struktuuriüksuse tegutsemiskoha muutmisega linnas kehtib piirang, et vastavas linnas tegutsemiseks ei anta välja uusi üldapteegi tegevuslubasid ega saa luua uusi üldapteegi struktuuriüksusi ega muuta üldapteegi, sealhulgas üldapteegi struktuuriüksuse tegutsemiskohta, kui Ravimiameti ja Statistikaameti andmetel on selles linnas ühe üldapteegi kohta, kaasa arvatud üldapteegi struktuuriüksus, vähem kui 3000 elanikku.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud piirangut ei kohaldata üldapteegi tegevusloa muutmisel seoses üldapteegi või üldapteegi struktuuriüksuse tegutsemiskoha muutmisega, kui uus tegutsemiskoht ei asu vanast tegutsemiskohast kaugemal kui 500 meetrit.
(3) Asulas, mis ei ole linna staatuses, ei anta üldapteegi tegevusluba apteegi avamiseks ega tohi avada üldapteegi struktuuriüksust juba olemasolevale üldapteegile või selle struktuuriüksusele lähemale kui 1 kilomeeter. Nimetatud piirang kehtib ka üldapteegi või selle struktuuriüksuse tegutsemiskoha muutmisel.
Õiguskantsler Teder esitas jaanuaris riigikohtule taotluse tunnistada põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks ravimiseaduse lõiked, mis sätestavad apteekidele asutamispiirangud. Tederi hinnangul rikuvad üldapteegi tegevusloa väljaandmisel ja muutmisel ettenähtud piirangud põhiseaduses sätestatud ettevõtlusvabadust ja üldist võrdsuspõhiõigust. Õiguskantsleriga samas paadis olid näiteks riigikontroll, konkurentsiamet, ravimiamet, regionaalminister Siim-Valmar Kiisler, ravimitootjad ja väiksemad apteegipidajad. Piirangute vastased nentisid, et piirangud ei täida oma eesmärki, näiteks ei taga piirangud apteegiteenuse säilimist kindlas piirkonnas, ja tuleks seega kaotada.
Õiguskantsler ja tema toetajad läksid aga väga mõjuka seltskonna vastu. Hiljuti meediaärimeheks saanud Margus Linnamäe kontrollib suuremat osa ravimite hulgimüügiturust ning ka suurt osa ravimite jaemüügist. Apteekidest lausa 80% on riigikontrolli hinnangul Linnamäe Magnumi ja teise ravimihiiu Tamro kontrolli all. Kahele ravimihiiule olid apteekide asutamispiirangud soodsad.
Seotud lood
Õiguskantsler Indrek Tederi hinnangul säilitavad ravimiseaduse muudatused põhiseadusvastase asutamispiirangu.
Ravimiseaduse muutmise eelnõu näeb maakoha proviisoritele ja farmatseutidele ette 15 000 eurose ühekordse toetuse võimaluse.
Magnumi ravimimüügi kontserni omanik Margus Linnamäe ütles, et Magnum kaalub Riigikohtu apteekide asutamispiirangute kaotamise otsuse vaidlustamist Euroopa Inimõiguste Kohtus.
Lähiajal panevad uksed kinni kolm maapiirkonna apteeki: Tartumaal Luunjas ja Kavastus ning Raplamaal Kullamaal.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.