Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy kaalub 2009. a pankurite boonuste maksustamist nii nagu seda teeb ka Suurbritannia, kirjutab agentuur Bloomberg.
Maksu alla läheksid summad, mis ületavad 27 000 eurot. Maksu suurus on praegu veel lahtine, ütlesid kaks Prantsusmaa valitsusametnikku.
Ühekordne maks pankurite boonustelt on prioriteet, kuna paljud 2009. a boonused on tingitud abist, mis valitsused pangandussektorile on andnud, kirjutasid Sarkozy ja Briti peaminister Gordon Brown täna ajalehes Wall Street Journal avaldatud arvamusartiklis.
„Seda ei saa lihtsalt aktsepteerida, et maksumaksjad maksavad kinni majanduslanguses tekkivad kahjumid, samade institutsioonide aktsionärid ja töötajad naudivad aga kasumeid, kui majandusolukord paraneb,“ kirjutasid Brown ja Sarkozy.
Gordon Brown, soovides vältida avalikkuse protesti tuleval aastal lähenevate valimiste eel, kehtestas eile ajutiselt 50%se maksu kõigile Suurbritannias tegutsevate pankade töötajate boonustele, mis ületavad 40 730 dollarit. Ajaleht Le Monde kirjutas täna, et ka Sarkozy plaanib sarnast sammu.
Saksamaa kantsler Angela Merkel nimetas täna Suurbritannia pangaboonuste maksustamise mõtet võluvaks ideeks ning avaldas lootust, et pankurid sellest õppust võtavad.
Seotud lood
Leedu keskpank jõustab uue korra, mis seab piirid kommertspankade töötajatele makstavatele boonustele.
Soome finantsjärelevalve tahab piirata pankade ja kindlustusfirmade juhtidele makstavaid boonuseid, kirjutab Helsingin Sanomat.
Rootsi pankadel tuleb Rootsi finantsinspektsiooni uute reeglite järgi 60% töötajale määratud boonusest välja maksta alles kolme aasta pärast, et vähendada motivatsiooni jahtida vaid lühiajalist tulu.
„Kallis, ma armastan sind,“ pealkirjastas Nobeli majanduspreemia laureaat Paul Krugman Briti rahandusministri Alistair Darlingu nimega mängides oma kiitva hinnangu Suurbritannias pankurite boonustele kehtestatud maksule.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.