• OMX Baltic0,23%293,21
  • OMX Riga0,61%890,71
  • OMX Tallinn−0,03%1 863,38
  • OMX Vilnius0,09%1 137,94
  • S&P 5002,13%5 638,94
  • DOW 301,65%41 488,19
  • Nasdaq 2,61%17 754,09
  • FTSE 1001,05%8 632,33
  • Nikkei 2250,72%37 053,1
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%93
  • OMX Baltic0,23%293,21
  • OMX Riga0,61%890,71
  • OMX Tallinn−0,03%1 863,38
  • OMX Vilnius0,09%1 137,94
  • S&P 5002,13%5 638,94
  • DOW 301,65%41 488,19
  • Nasdaq 2,61%17 754,09
  • FTSE 1001,05%8 632,33
  • Nikkei 2250,72%37 053,1
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%93
  • 11.12.09, 10:21
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Soome paneb pankuritele päitsed pähe

Soome finantsjärelevalve tahab piirata pankade ja kindlustusfirmade juhtidele makstavaid boonuseid, kirjutab Helsingin Sanomat.
Järelevalve tahab aasta alguses anda soovituslikud reeglid, mis muutuksid aasta lõpus Euroopa Liidu direktiivi järgi kohustuslikuks.
 Soome finantsjärelevalve vastutava järelevaataja Arto Sukula sõnul puudutavad piirangud põhipalga ja boonuste vahelisi suhteid. „Põhipalk peab olema tasustamise põhiviis,“ räägib Sukula dokumendist, mis läheb järgmisel nädalal kooskõlastusringile.
„Suur osa palgast peab olema põhipalk. Idee on, et kui ka boonuseid ei maksta, peab panga või kindlustusfirma töötaja palgaga hakkama saama,“ ütles Sukula. Boonuspalk võiks siis olla kõige rohkem 49 protsenti palgast. „Minu hinnangul jääb „suur osa“ soovituslikuks,“ märgib Sukula.
Soome piirangud põhinevad rahvusvahelistel soovitustel, midagi katastroofilist tulemas pole. Soome pankurite boonustele ei ole kavas peale panna 50 protsendi suurust maksu, nagu Suurbritannia valitsus hiljuti otsustas. Piirang puudutab siiski nii mõnegi Soome pankuri saadavaid boonuseid.
Finantsjärelevalve sügisel tehtud uuringu järgi vastavad suuremate rahandusasutuste palgapõhimõtted üldiselt rahvusvahelistele soovitustele, aga on ka erandeid.
„Mõnel juhul märgati vajadust piirata palkade ülemmäära ja siduda see tugevamini ettevõtte tulemusega pikema aja jooksul,“ on kirjas uuringus. Sukula sõnul tähendab see, et neil juhtudel on makstud palka vaid inimese enda tulemuse põhjal, aga tasustamine tuleks siduda ka üksuse ja kogu ettevõtte tulemusega.
„Mida kõrgemale tasemele tõusta ettevõtte hierarhias, seda suurem peaks olema ettevõtte tulemuse mõju,“ ütleb Sukula.
Rahandusasutuste palka reguleerib varasem rahandusjärelevalve määrus, nüüd laienevad piirangud ka kindlustusfirmadele. 2007. aastast kehtiva regulatsiooni järgi ei või tasustamisviisid viia „sobimatute meetoditeni“ ja „ebamõistlike riskideni“. Sukula selgituse järgi tähendab see, et eesmärk ei saa olla näiteks müüa võimalikult palju, arvesse võtmata riske kliendile või ettevõttele. See tõttu pole õige tasu sidumine ühe finantstoote müügiga.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele