Ülemiste keskus plaanib laieneda, lisandumas on veel mõni uus suur keskus. Baltika juhatuse liikme Kati Kusmini sõnul kaubanduspindade rendid aga pigem ei lange.
Järgneb intervjuu Kati Kusminiga:
Kuidas Ülemiste keskuse laienemine turul rendipindade hindu mõjutada?
Majandusloogika ütleb, et kui pakkumine suureneb, siis seniks, kuni nõudlus sellele järgi tuleb, võiksid hinnad langeda. Aga rääkides keskuste arendajatega, siis nemad arvavad, et rendihinnad pigem ei lange. Neil on omad ootused ja nemad rendihindu väga langetada ei taha.
Hinnad võivad hoopis tõusta?
Tõusu oleks ka praegu raske prognoosida. Pakkumise suurenemine sõltub sellest, kui palju laiendustes või uutes keskustes jääb vakantset pinda. Kui palju neil on vaja pinda iga hinna eest ära täita. Tõusu me ka ei näe.
Kuidas turul hetkel seis on, kas kaubanduspindu on äkki juba piisavalt?
Kui vaadata olemasolevat olukorda ilma laienduste ja uute lisanduvate keskusteta, siis osadel tublidel keskustel on mingisugune järjekord soovijatest ukse taga olemas. See annab neile ka ilmselt enesekindlust kõrgemat renti küsida ja annab järjekindluse laieneda. Kui pinnad keskustes hakkavad kasvama, siis kaupmehe poolt vaadates - kaupmehed hakkavad kaaluma seda, millistes keskustes tasub olla. Keskused peavad oma positsioneeringu kindlamalt paika panema, selgemalt ja julgemalt tuleb välja öelda, mis tüüpi keskus ta on, millisele kliendile sunnatud.
Keskuste puhul on oluline ka see nn keskuse lugu, mis just selles keskuses erilist on.
On neid keskusi vaja nii palju?
Eestis on erinev see, et meil on tänu varasematel aastatel tehtud vigadele või tegemata jätmistele ainult kaubanduskeskuste põhine kaubandus. Meil pole klassikalisi kaubandustänavaid, vastavaid piirkondi linna arengu mõistes. Meie arenenud kaubandus ongi kaubanduskeskuste kaubandus. Kui me räägime sellest, et Eestis on kaubanduskeskuste pinna arv ühe elaniku kohta Euroopa üks kõrgemaid, siis see on see, kuhu suunas me liigume ja täna tagasi tulla kaubandustänavate juurde on juba natuke hilja.
Kas neid keskusi vaja on? Eks nõudlus ja pakkumine paneb asjad paika. Eks meil Tallinnas on ju ka näiteid, kus mõni keskus on ebaõnnestunud ja püüab täna siis uut tulemist teha, püüdes ümber mõtestada selle, mida ja millisele kliendile ta pakub. Ma räägin hetkel ühest Mustamäe keskusest.
Kas mõni väiksem keskus võib olla sunnitud ka uksed sulgema?
Küsimus on selles, kas just uksed kinni panema, vaid peab ennast ringi profileerima. Teiste kaupmeeste kooslusega võibolla ja suunatud teisele kliendile.
Seotud lood
Oleme Tallinnas olnud kasumis avamisaastast peale, lausus Stockmann Grupi asepresident Maisa Romanainen Kaubanduse aastakongressil.
Järgmisel kevadel algava ning aasta aega kestva ümberehituse järel saab Ülemiste Keskusest Eesti suurim kaubanduspind.
Biomarketi üks omanik Priit Mikelsaar ei usu, et Ülemiste keskuse laienemine ja uute keskuste kerkimine rendipindade hinda alla viiks, pigem jaotab see turgu ja tarbimist ümber ning ostujõud koondub tugevamatesse keskustesse.
Lõunakeskuse direktor Jaan Lott ütles eile Kaubanduse aastakongressil, et ehitamist tuleks kasutada alles siis, kui kõik muud kaubanduskeskuse arendusnipid on kasutatud.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.