SEB: eestlased enne mõtlevad, kui kulutavad

Rääkides muutustest laenamises märkis Messimas, et laenuportfellid on kahanenud ning jätkavad kahanemist ka praegu, kuid siiski veidi teises tempos. "Kodulaenude osas on Eestis kahanemistempo peatumas, august oli ka juba positiivne, kuid aasta lõpus portfell päris nulli ei jõua siiski.  Samamoodi väheneb see ka Leedus, Lätis pole aeglustumise tempo vähenenud. Leedu statistikat on muutunud palju muidugi ka Snorase pankrot," rääkis Messimas pressikonverentsil.

Sularaha ja pangahoiuste suhtarv on täna Eestis 9,7 ning Leedus ja Lätis vastavalt 22,4 ja 33 protsenti. "Eestis on huvitav see, et 2011. aasta alguses toodi palju sularaha pankadesse, mille tulemusena sularaha osakaal langes isegi alla 5% kõikidest säästude mahtudest, kuid 2011. aasta lõpuks tõusis see tagasi 10% tasamele," lisas Messimas.

Järgneb intervjuu Triin Messimasega:

Eestlased hoiavad oma raha siiski palju ka hoiustel, samas on teada, et hoiustel hetkel raha nö sulab.

Finantsvaraklasse, kuhu eraisik võiks raha paigutada, on ikkagi väga vähe. Ei julgeta võtta väga suuri riske, et osta aktsiaid või selliseid fonde kasutada, kus suurem osa investeeritakse aktsiatesse. Meil puuduvad teistpidi ka riskivabad riigivõlakirjad, et praktiliselt ongi võimaluseks panga hoiused. Kuna intressid on juba suhteliselt nullilähedased, siis see on võib-olla üks halb asi, mille tõttu inimestel tundub, et võib-olla polegi mõtet raha panka tuua. Aga pangas hoitav raha on vähemalt turvalises kohas, kodus padja all hoitav raha võib kuidagi kaduma minna.

Kui palju panga ees võlgnike arv kasvanud ja kui palju on inimesi, kes kasutavad krediitkaarti?

Võrreldes buumiajaga on kasutatavate krediitkaartide arv vähenenud ja võlgnevuste tase majanduskriisiga võrreldes üleüldiselt vähenenud. Eesti inimesed krediitkaarti väga palju ei kasuta. Me ei tea täpselt seda finantseerimist, mida võetakse kiirlaenufirmadest.

Kui palju inimesed hetkel soovivad ennetähtaegselt laenu tagasi maksta, kas selles osas on muutusi?

Selles osas on palju nõu küsitud ja on ka tagasimaksmisi, kuid olulist laenude vähenemist läbi selle, et soovitakse ennetähtaegselt tagasi maksta, seda ei ole. See on normaalne, et portfelli pikkus on alati lühem, kui laenude tähtaeg. See tähendab seda, et laene makstakse tavaliselt ennetähtagselt tagasi, kuid mitte märgatavalt. Eriti praegu, kui intressimäärad on nii madalad nagu nad on.

Eesti ja eestlased on säästude ja laenude osas veidi nagu paipoisi rollis, võrreldes naabritega?

Teadlikumad ja ettevaatlikumad on eesti inimesed küll- Võib-olla see tuleb ka temperamendi erinevusest. Eestlased enne natuke mõtlevad, kui kulutavad ja hetkel ootavad ka laenude võtmisega.