SEB andmeil kasvab Eestis, Lätis ja Leedus säästude sularahas hoidmine.
Täna on sularaha ja pangahoiuste suhtarv Eestis 9,7 ning Leedus ja Lätis vastavalt 22,4 ja 33 protsenti. Selle põhjuseks on mitmed tegurid: pangakontorite arvu vähenemine, mille tulemusena leiavad pered et sularaha kodus hoidmine on mugavam; vähene stiimul sularaha panka viimiseks, sest hoiuste intressimäärad on langenud rekordmadalale tasemele ja väljavaade nende tõusuks puudub; ning lõpuks - varimajandus.
Lähitulevikus ei ole Balti riikide hoiustajatel enam põhjust oodata intressimäärade tõusu näiteks aastate 2008–2009 tasemele.
„Kui lätlastel on kolmandik säästudest sularahana kodus, siis eestimaalastel umbes kümnendik. Ka sellest toodi suur osa eurole ülemineku ajaks pangakontodele (sularaha osakaal pangahoiustest langes alla 5 protsendi), kuid 2011. aasta lõpuks 10-protsendiline sularaha osakaal taastus,“ kommenteeris SEB Eesti eraisikute suuna arendusjuht Triin Messimas.
„Kui intressimäärad on nii madalal nagu täna, siis isegi tõus ühe protsendipunkti võrra võib hoiustaja jaoks tähendada tulude kahekordistumist. Kuna eraisikud on jätkuvalt ettevaatlikud ja riskikartlikud, ei teki sobivat keskkonda kõrgema riskiga säästmisvõimaluste populaarsuse tõusuks ehk investeerimiseks väärtpaberitesse ja muudesse sarnastesse finantsinstrumentidesse,“ ütles SEB Leedu ökonomist Julita Varanauskiene.
Autor: 1321-aripaev
Seotud lood
Miks suur osa reformierakondlasi hoiab kodus suurt hulka sularaha? Kuidas selgitab seda peaminister Andrus Ansip?
Tänane Äripäev tutvustab mõjukat ja omavahel tihedalt seotud olnud triot ehk Andrus Ansipit, Neinar Selit ja Helmut Pikmetsa.
Teedeehitusettevõtte Moreen OÜ juhatuse esimehe Juss Maureri hinnangul pole mõtet raha hoiustel hoida, pigem investeerida mujale.
Rekordmadalad intressimäärad, inflatsioon ja pankade teenustasud söövad kontodele kogunevat raha. Pangad näevad madalaile intressidele veel kukkumisruumi.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.